Aas: Peame leidma Rail Balticu kohalike peatuste arendamiseks rahastamisallikad

Rail Balticu Eesti trassi põhiprojekteerimise käigus on oluline paika saada regionaalse rongiliikluse peatuste asukohad, rääkida läbi taristu funktsionaalsus ning alustada diskussiooni selle rahastamise üle.  Majandus- ja taristuminister...

Aas: Peame leidma Rail Balticu kohalike peatuste arendamiseks rahastamisallikad
Rail Balticu Eesti trassi põhiprojekteerimise käigus on oluline paika saada regionaalse rongiliikluse peatuste asukohad, rääkida läbi taristu funktsionaalsus ning alustada diskussiooni selle rahastamise üle.  Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on põhimõtteline otsus tehtud, et kiirel raudteel hakkavad liikuma ka regionaalsed rongid ning nende jaoks rajatakse kohalikud peatused. “Rahvusvaheline raudtee võib anda korraliku arengutõuke ka selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja piisava regulaarsusega rongiliiklust,” rääkis Aas. “Lisaks on tänapäevane elektrifitseeritud raudtee ka keskkonnaprojekt, mis aitab ühe pusletükina täita Eesti osa kliima parendamises. Rail Baltic on elektrifitseeritud raudtee ja kui kaubad liiguvad maanteelt ning inimesed autodest ja lennukitelt raudteele, on transpordi jälg keskkonnale oluliselt väiksema mõõduga. Teisalt on analüüsikoht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest,” selgitas Aas. „Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastamisallikate osas.“ RB projekti eestvedajate sõnul eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd juba praegu, et võimaldada parim inimeste liikumisharjumuste ja ootustega arvestav lahendus. Maakonnaplaneeringute raames on kaardile kantud reisirongipeatustena Ülemiste, Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste. Nendest Ülemiste ja Pärnu saavad rahvusvahelisteks reisiterminalideks, kõigi teiste peatuste väljaehitamine eeldab ka kohalikku soovi ja initsiatiivi. Kohalike peatuste üldine kujundus on välja pakutud CEF toetuse abil valminud RB arhitektuurijuhendis. Hinnanguliselt võiks ühe peatuse maksumuseks kujuneda 2 miljonit eurot. „Siin on kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel oluline roll rääkida kaasa ja anda põhiprojekti koostamise  jaoks sisendit, et täpsustada kohalike peatuste asukohti trassil ja millist taristut kohalike elanike liikumisvõimaluste parandamiseks neile tarvis on. RB kohalikud peatused peavad arvestama nii piirkonna olemasoleva elanikkonna ja majanduskeskkonna kui arenguplaanidega,” märkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu juht Tiit Terik. RB Estonia juhi Riia Sillave sõnul on Rail Balticu kevadel valminud opereerimisplaani liiklusgraafikus arvestatud lisaks kiiretele ekspressrongidele iga päev ka kaheksa regionaalrongiga. “Regionaalrong saab liikuda kiirusega kuni 200 km/h, on seega märksa parem liikumisviis kui auto- või bussisõit,” rääkis Sillave. “Kavandatud üksteist kohalikku peatust meelitaks kindlasti maapiirkondadesse enam noori peresid ja ka ettevõtlust. Euroopa kogemus kinnitab, et kaasaegse raudtee lähedust peetakse elukeskkonda tuntavalt parandavaks teguriks.” Majandus- ja taristuminister on esitanud RB kohalike peatuste rajamise ettepaneku 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamise meetmena. Rongiliikluse kui keskkonnasõbraliku liikumisviisi prioriteetset arendamist näeb ette ka koostatav transpordi ja liikuvuse arengukava. Rail Baltic on turvaline ja keskkonnasõbralik raudtee, mis ühendab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiiruse kuni 249 km/h, regionaalliinide puhul kuni 200 km/h ning kaubarongidele kuni 120 km/h.
EST