Eesti majanduses jätkuvad head ajad

Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvutempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus. Üleilmne majanduskasv...

Eesti majanduses jätkuvad head ajad
Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvutempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus. Üleilmne majanduskasv ja selle tulevikuootused on viimase aasta jooksul muutunud varasemast tagasihoidlikumaks. Vaatamata juba aasta aega nõrgenevale majanduskonjunktuurile on Eesti kaubanduspartnerite kasvutempod aeglustunud vaid veidi ja Eesti majanduskasv on viimased neli kvartalit koguni kiirenenud. Seekordne kiire kasv üllatas siiski vaid natukene ja kasvu oluline aeglustumine jääb prognooside kohaselt teise poolaastasse. Palgatulu kasv oli aasta algul endiselt kiire, kuid langes alla 10 protsendi, samas kui kasumite kasv jäi 6 protsendi alla. Tööjõu osakaalu suurenemine lisandväärtuses tekitas ärevust aastatel 2013–2016, kuid see trend murdus 2017. aastal. Eelmise aasta lõpust alates on kasumite kasv palgatulule taas alla jäänud. Kasumid vähenesid seekord oluliselt ehituses ja majutuses-toitlustuses, kus hooajalistel põhjustel esimene kvartal on alati keeruline. Kuna ehitussektori paremad ajad võivad selleks korraks olla möödas, siis on ehituse kasumid surve all ilmselt ka lähitulevikus. Vaatamata kiirele palgakasvule aeglustus eratarbimise kasv esimeses kvartalis oluliselt, mida võib osaliselt seletada lihavõttepühade nihkumisega teise kvartalisse sellel aastal, kui eelmisel aastal jäid pühad esimesse kvartalisse. Suure trendina on inimeste tarbimiskäitumine olnud kriisieelsega võrreldes väga konservatiivne ehk tarbimiskulutuste kasv on jäänud sissetulekute kasvule selgelt alla. Ka esimeses kvartalis elanike laenukoormus vähenes ja hoiuste kasv ületas sissetulekute kasvu. Kasumite tagasihoidliku kasvu taustal osutus ettevõtete investeeringute kasv sarnaselt eelmise aasta lõpuga kiireks. Investeeriti nii transpordivahenditesse kui ka masinatesse ja investeeringuid kasvatasid pea kõik tegevusalad, eriti aga kaubandus, veondus-laondus ja töötlev tööstus. Euroopa majanduse jahtumise taustal võib see viidata tööjõupuuduse kompenseerimisele parema tehnikaga.  Elanike eluasemeinvesteeringute jõulise kasvu taga olid suures osas ilmselt remondi- ja rekonstrueerimistööd, kuna maa-ameti andmetel uute eluasemete ost ruutmeetrite arvestuses aastatagusega võrreldes isegi vähenes. Valitsussektori investeeringute langust võib seletada kõrge baastasemega aasta tagasi. Kiire majanduskasv ja madalale langenud töötus ei ole endaga kaasa toonud olulisi tasakaalustamatusi kiire laenukasvu, ülemäärase hinnatõusu ja ekspordi-impordi bilansi halvenemise näol. Võib ka olla, et analüütikud on Eesti majandusarengu potentsiaali alahinnanud ja kiire kasvu ruumi on ka edaspidi, kui väliskeskkond seda vähegi soosib. Tervikuna vaadates on nii tarbijad kui ka ettevõtjad käitunud väga ettevaatlikult ja eelmise suure kriisi kogemuse valguses keerulisemateks aegadeks valmistunud, mistõttu majanduse sisemised riskid on madalad. Viimane kriis oma sügavuses ja pikkuses oli siiski erakordne ja sellisel kujul lähiajal ilmselt korduda ei saa. Mälestus sellest aitab aga majandust paremini tasakaalus hoida. Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
EST