Eesti osaleb II Balti Innovatsioonifondi loomises

Valitsus nõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti ettepanekuga osaleda KredExi kaudu loodavas II Balti Innovatsioonifondi (BIF II) investeerimisfondis ning panustada sellesse 26 miljonit eurot. „BIF II käivitamine tagab kapitalile ligipääsu kiiresti kasvavatele ettevõtetele ja on loogiliseks jätkuks BIF I edukale rakendamisele,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Balti Innovatsioonifond on kolme Balti riigi ühine fondifond, millest investeeritakse varajases kasvu- või laienemisfaasis Balti ettevõtetesse investeerivatesse fondidesse, mida haldavad erasektoris tegutsevad fondivalitsejad, kes kaasavad enda poolt juhitavatesse fondidesse märkimisväärses ulatuses ka erakapitali. „Oluline on ka see, et tegu pole toetusega, vaid investeeringuga, mis peab end tagasi teenima. Kui hinnata BIF I majanduslikku mõju, siis senine areng on olnud Eesti ettevõtetele ja siinsele kapitaliturule väga soosiv. Aastavahetuse seisuga on sõlmitud lepingud seitsme allfondiga, millest on investeeritud 34 ettevõttesse kokku 155 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel investeeritakse BIF I raames veel ligikaudu 300 miljonit eurot umbes 60 ettevõttesse. Ka BIF II investeeringute eesmärk on parandada suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning aidata kaasa kapitalituru tasakaalustatud arengule,” sõnas minister Tammist. Seitsmest seni valitud allfondist kuus asuvad vähemalt ühe kontoriga ka Eestis. 34 investeeringust on 16 tehtud Eesti päritolu ettevõtetesse. Kokku on Eesti ettevõtetesse investeeritud 2018. a lõpu seisuga 87 miljonit eurot, mis teeb ca 56% BIFi raames tehtud investeeringute kogumahust. Kui arvestada, et Eesti ettevõtetesse on seni BIF I raames investeeritud 87 miljonit eurot ja Eesti riigi osalus on sellest 10,7 miljonit eurot, siis on Eesti jaoks investeeringu võimendus 8,1 korda. BIF II esialgseks suuruseks kavandatakse 156 miljonit eurot, millest Eesti osa 26 miljonit eurot, Läti 26 miljonit, Leedu 26 miljonit ning Euroopa Investeerimisfondi osalus 78 miljonit eurot. Seejuures on Euroopa Investeerimisfond tõstnud oma osakaalu 50%-ni, näidates sellega usku BIF II vajalikkusesse ja õnnestumisse. Avaliku sektori investorite panusele lisandub fondide tasandil ligikaudu 350 miljoni euro ulatuses erakapitali. BIF II investeeritakse kokku umbes 100 piirkonna suure kasvupotentsiaaliga ettevõttesse. KredExi juhataja Lehar Küti sõnul on oluline tagada kapitali kättesaadavus erinevates arengufaasides ettevõtetele, et ettevõtjad saaksid oma ambitsioonikaid plaane ellu viia. „KredEx osaleb otse ja läbi tütarettevõtte SmartCap neljas fondifondis, milleks on Balti Innovatsioonifond I, EstFund, Early Fund II ja loodav Balti Innovatsioonifond II. Kokku on nende fondifondide mahuks rohkem kui 400 miljonit eurot, millele erainvestorite poolt lisatakse juurde ligi 800 miljonit eurot. See on märkimisväärne täiendus Eesti kapitaliturule ja aitab olulisel määral kaasa sellele, et ettevõtjate ambitsioonikad plaanid ei jääks teostamata vaid kapitali puudumise tõttu,“ sõnas Kütt. Kõik uudised Keel EST

Eesti osaleb II Balti Innovatsioonifondi loomises
Valitsus nõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti ettepanekuga osaleda KredExi kaudu loodavas II Balti Innovatsioonifondi (BIF II) investeerimisfondis ning panustada sellesse 26 miljonit eurot. „BIF II käivitamine tagab kapitalile ligipääsu kiiresti kasvavatele ettevõtetele ja on loogiliseks jätkuks BIF I edukale rakendamisele,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Balti Innovatsioonifond on kolme Balti riigi ühine fondifond, millest investeeritakse varajases kasvu- või laienemisfaasis Balti ettevõtetesse investeerivatesse fondidesse, mida haldavad erasektoris tegutsevad fondivalitsejad, kes kaasavad enda poolt juhitavatesse fondidesse märkimisväärses ulatuses ka erakapitali. „Oluline on ka see, et tegu pole toetusega, vaid investeeringuga, mis peab end tagasi teenima. Kui hinnata BIF I majanduslikku mõju, siis senine areng on olnud Eesti ettevõtetele ja siinsele kapitaliturule väga soosiv. Aastavahetuse seisuga on sõlmitud lepingud seitsme allfondiga, millest on investeeritud 34 ettevõttesse kokku 155 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel investeeritakse BIF I raames veel ligikaudu 300 miljonit eurot umbes 60 ettevõttesse. Ka BIF II investeeringute eesmärk on parandada suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning aidata kaasa kapitalituru tasakaalustatud arengule,” sõnas minister Tammist. Seitsmest seni valitud allfondist kuus asuvad vähemalt ühe kontoriga ka Eestis. 34 investeeringust on 16 tehtud Eesti päritolu ettevõtetesse. Kokku on Eesti ettevõtetesse investeeritud 2018. a lõpu seisuga 87 miljonit eurot, mis teeb ca 56% BIFi raames tehtud investeeringute kogumahust. Kui arvestada, et Eesti ettevõtetesse on seni BIF I raames investeeritud 87 miljonit eurot ja Eesti riigi osalus on sellest 10,7 miljonit eurot, siis on Eesti jaoks investeeringu võimendus 8,1 korda. BIF II esialgseks suuruseks kavandatakse 156 miljonit eurot, millest Eesti osa 26 miljonit eurot, Läti 26 miljonit, Leedu 26 miljonit ning Euroopa Investeerimisfondi osalus 78 miljonit eurot. Seejuures on Euroopa Investeerimisfond tõstnud oma osakaalu 50%-ni, näidates sellega usku BIF II vajalikkusesse ja õnnestumisse. Avaliku sektori investorite panusele lisandub fondide tasandil ligikaudu 350 miljoni euro ulatuses erakapitali. BIF II investeeritakse kokku umbes 100 piirkonna suure kasvupotentsiaaliga ettevõttesse. KredExi juhataja Lehar Küti sõnul on oluline tagada kapitali kättesaadavus erinevates arengufaasides ettevõtetele, et ettevõtjad saaksid oma ambitsioonikaid plaane ellu viia. „KredEx osaleb otse ja läbi tütarettevõtte SmartCap neljas fondifondis, milleks on Balti Innovatsioonifond I, EstFund, Early Fund II ja loodav Balti Innovatsioonifond II. Kokku on nende fondifondide mahuks rohkem kui 400 miljonit eurot, millele erainvestorite poolt lisatakse juurde ligi 800 miljonit eurot. See on märkimisväärne täiendus Eesti kapitaliturule ja aitab olulisel määral kaasa sellele, et ettevõtjate ambitsioonikad plaanid ei jääks teostamata vaid kapitali puudumise tõttu,“ sõnas Kütt.
EST