EKI: majanduse hetkeolukord püsib hea

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide septembrikuu hinnangutest selgub, et majanduse hetkeolukord püsib veel hea, kuid poole aasta pärast on seis halvem. EKI eksperdid-analüütikud hindasid septembris Eesti majanduse üldolukorda 80 punktiga,...

EKI: majanduse hetkeolukord püsib hea
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide septembrikuu hinnangutest selgub, et majanduse hetkeolukord püsib veel hea, kuid poole aasta pärast on seis halvem. EKI eksperdid-analüütikud hindasid septembris Eesti majanduse üldolukorda 80 punktiga, mis on küll 20 punkti vähem kui juunis, kuid valdav osa analüütikuid hindab majanduse hetkeolukorda endiselt heaks. Majandusolukord kuue kuu pärast on 2/3 ekspertide hinnangul halvem kui praegu. Eesti majanduse probleemidest saab endiselt esile tõsta oskustööjõu puudust, vähest innovatsiooni ja vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika vastu. Eratarbimise olukorda hindasid EKI eksperdid endiselt heaks, kuid investeeringute olukorda mõnevõrra halvemaks kui eelmisel vaatlusel juunis. „Üldine ebakindlus maailma majanduses ja ekspordipiirangud võivad vähendada ettevõtjate valmidust investeerida,“ selgitab Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Väliskaubanduse arenguväljavaated on halvenenud ning ka kaubandusbilansi suhtes on ülekaalus pessimistlikud hinnangud. Septembri küsitluse kohaselt võib järgmisel poolaastal oodata ekspordimahu mõõdukat langust ja impordimahu püsimist samal tasemel. „Eesti väliskaubanduse areng on suuresti sõltuv väliskeskkonnast ja sellega seotud riskidest. Üldist ebakindlust põhjustavad protektsionismiga seotud ohud maailmas, nagu Brexit ja USA tollipoliitika, mis on lähikuudel välisturgudele veelgi suuremat mõju avaldamas,“ lisab Josing. Majanduskliima koondindikaator oli -7, mis on viimase üheksa aasta halvim tulemus. Hinnatõus eelseisval kuuel kuul aeglustub, intressimäärad ning aktsiahinnad püsivad samuti madalamad. Tööstus- ja ehitussektori kindlustunde indikaator on halvem pikaajalisest keskmisest. Tööde maht järgneva kolme kuu jooksul on väiksem kui eelmise aasta III kvartalis. Siseturule suunatud jaekaubanduse ja enamike teenidusharude kindlustunne püsib hea.  Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on oluliseks probleemiks asjaolu, et palk kasvab endiselt kiiremini tootlikkusest. „See tähendab, et ettevõtted peavad rohkem panustama efektiivsuse tõstmisele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise, samuti toodete ja tehnoloogia arendusse. Selleks pakume riigi poolt tuge nii läbi EASi kui KredExi tööstuslaenu, samuti on avatud tootearendusmeede ja ettevõtja arenguprogramm,“ lisab Reede. Eesti tarbijate kindlustunne püsib parem pikaajalisest keskmisest ja ei ole võrreldes eelmise aasta septembriga oluliselt muutunud. Suurem osa peredest (66%) hindas septembris, et nende majanduslik olukord on sama, kui oli 12 kuud tagasi. Perede säästuvõime on erinev. Septembri tarbijabaromeetri andmetel säästis 49% peredest ja 50% kulutas kõik teenitu. Järgneva 12 kuu jooksul peab säästmist tõenäoliseks 48% vastanutest. Aastases võrdluses on oluliselt halvenenud elanike prognoos riigi majandusolukorra arengutele järgneva 12 kuu jooksul. EKI toidukorvi maksumus on aastaga kallinenud 3,9% ja jõudnud kogu vaatlusaja (alates 1993. aastast) jooksul kõrgeimale tasemele. Hinnanguliselt jääb 2019. aasta IV kvartalis toidukorvi kallinemine 1% piiresse.
EST