Hõive kasv jätkub

Selle aasta alguses jätkus kiire töötajate arvu kasv ning tööpuuduse vähenemine. Ettevõtete töötajate arvu suurendamise plaanid on muutumas üha tagasihoidlikumaks, mille taga on nii aeglustuv majanduskasv kui ka püsiv tööjõupuudus. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta esimeses kvartalis tööga hõivatud 661 800 inimest, mis on 11 300 inimese ehk 1,7 protsendi võrra suurem kui aasta tagasi. Tööpuudus püsis madalal ning tööta oli 4,7 protsenti tööturul aktiivsetest inimestest. Hõive kasvu jätkumist ja töötuse püsimist madalal tasemel kinnitavad ka muud allikad. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes töötavate inimeste arv veidi kiiremini, 2,5 protsendi võrra. Kuid osaliselt on erinevuse taga märkimisväärselt suurenenud lühiajaliselt väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle asunud inimeste hulk, kes ei ole hõlmatud statistikaameti tööjõu-uuringuga ning seetõttu hõive statistikas ei kajastu. Maksu- ja tolliameti andmetel on töötajate arvu kasv tegevusalade lõikes laiapõhjaline. Töötukassa registreeritud töötuse määr on olnud väga stabiilselt 5 protsendi läheduses. Samuti on olnud stabiilne lühiajaliselt ehk kuni kuus kuud töötuna olnud inimeste arv, mis on ligi 22 000 inimese juures olnud sisuliselt alates aastast 2012. Töötajate arv suurenes aastatagusega võrreldes ainult osaajaga töötajate arvel, täistööajaga inimeste hulk esimeses kvartalis ei muutunud. Selline areng võib viidata nii jahenevale majanduskeskkonnale kui ka ettevõtete ettevaatlikkusele tulevikuplaanide ja lisatöötajate palkamisel. Samas on viimase kümne aasta jooksul oluliselt suurenenud osaajaga töötamine, mis näitab, et inimesed väärtustavad üha enam vaba aega. Selline trend on kasvava tööjõupuuduse tingimustes ka loomulik, kuna tööturul osalemine on meil rahvusvahelises võrdluses kõrge, mistõttu uute töötajate värbamisel või olemasolevate hoidmisel tuleb ettevõtetel üha enam vastu tulla töötajate soovidele. Kindlustunde indikaatorite kohaselt on ettevõtted viimase aasta jooksul kärpinud töötajate arvu suurendamise plaane, mille taga on tagasihoidlikumad müügikasvu ootused, seda eriti töötlevas tööstuses ning ehituses. Samas püsib tööjõupuudus ühe olulisima tegurina, mis takistab ettevõtete kasvu. Tänavu võib oodata tööturu hea olukorra jätkumist, kuigi hõive kasvutempo peaks aeglustuma kooskõlaliselt majanduskasvuga. Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Kõik uudised Keel EST

Hõive kasv jätkub
Selle aasta alguses jätkus kiire töötajate arvu kasv ning tööpuuduse vähenemine. Ettevõtete töötajate arvu suurendamise plaanid on muutumas üha tagasihoidlikumaks, mille taga on nii aeglustuv majanduskasv kui ka püsiv tööjõupuudus. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta esimeses kvartalis tööga hõivatud 661 800 inimest, mis on 11 300 inimese ehk 1,7 protsendi võrra suurem kui aasta tagasi. Tööpuudus püsis madalal ning tööta oli 4,7 protsenti tööturul aktiivsetest inimestest. Hõive kasvu jätkumist ja töötuse püsimist madalal tasemel kinnitavad ka muud allikad. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes töötavate inimeste arv veidi kiiremini, 2,5 protsendi võrra. Kuid osaliselt on erinevuse taga märkimisväärselt suurenenud lühiajaliselt väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle asunud inimeste hulk, kes ei ole hõlmatud statistikaameti tööjõu-uuringuga ning seetõttu hõive statistikas ei kajastu. Maksu- ja tolliameti andmetel on töötajate arvu kasv tegevusalade lõikes laiapõhjaline. Töötukassa registreeritud töötuse määr on olnud väga stabiilselt 5 protsendi läheduses. Samuti on olnud stabiilne lühiajaliselt ehk kuni kuus kuud töötuna olnud inimeste arv, mis on ligi 22 000 inimese juures olnud sisuliselt alates aastast 2012. Töötajate arv suurenes aastatagusega võrreldes ainult osaajaga töötajate arvel, täistööajaga inimeste hulk esimeses kvartalis ei muutunud. Selline areng võib viidata nii jahenevale majanduskeskkonnale kui ka ettevõtete ettevaatlikkusele tulevikuplaanide ja lisatöötajate palkamisel. Samas on viimase kümne aasta jooksul oluliselt suurenenud osaajaga töötamine, mis näitab, et inimesed väärtustavad üha enam vaba aega. Selline trend on kasvava tööjõupuuduse tingimustes ka loomulik, kuna tööturul osalemine on meil rahvusvahelises võrdluses kõrge, mistõttu uute töötajate värbamisel või olemasolevate hoidmisel tuleb ettevõtetel üha enam vastu tulla töötajate soovidele. Kindlustunde indikaatorite kohaselt on ettevõtted viimase aasta jooksul kärpinud töötajate arvu suurendamise plaane, mille taga on tagasihoidlikumad müügikasvu ootused, seda eriti töötlevas tööstuses ning ehituses. Samas püsib tööjõupuudus ühe olulisima tegurina, mis takistab ettevõtete kasvu. Tänavu võib oodata tööturu hea olukorra jätkumist, kuigi hõive kasvutempo peaks aeglustuma kooskõlaliselt majanduskasvuga. Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
EST