Inflatsioon aeglustus septembris

Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 2,2 protsendile. Energiahindade languse ja toidu hinnatõusu pidurdumise mõjul alanes inflatsioon euroalal...

Inflatsioon aeglustus septembris
Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 2,2 protsendile. Energiahindade languse ja toidu hinnatõusu pidurdumise mõjul alanes inflatsioon euroalal tagasihoidliku 0,9 protsendini. Välistegurite mõju hindadele on maailmamajanduse kasvu aeglustumise ja kaubavahetuse nõrkuse tõttu vähenemas. Selle tulemusena oli euroala inflatsioon septembris viimase kolme aasta madalaim. Samad tegurid on soodustanud hinnatõusu taandumist ka meil. Eelkõige on see avaldunud energiahindades, mille tõus mullu küündis üle kümne protsendi. Septembris alkoholi aktsiisimäärade langetamise mõju kandumist hindadesse enam ei toimunud. Arvestades, et seni on madalam aktsiisimäär jõudnud hindadesse umbes poole ulatuses, ootame selle jätkumist. Vastasel juhul suurendaks aktsiisilangetus kaupmeeste marginaale. Teenuste ja tööstuskaupade hinnaarenguid kajastav baasinflatsioon oli septembris viimaste aastate kiireim. Tarbijate kindlustunne on vaatamata väliskeskkonna jahenemisele jätkuvalt tugev, soosides tarbimiskulutuste kasvu. Samuti on jätkumas hoogne palgakasv. Näiteks puhkusepaketid on aastaga pea kolmandiku võrra kallinenud, tõstes sellega tarbijahindu pea 0,5 protsendipunkti ulatuses. Välistegurite väheneva mõju ning aastataguse kõrge võrdlusbaasi mõjul peaks oktoobris inflatsioon alanema madalamale kui 2 protsenti. Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
EST