Kaarli kirikus mälestati Teises maailmasõjas langenuid

Täna mälestati Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse juhatamisel Kaarli kirikus Teises maailmasõjas langenuid, okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Tseremoonial kõnelnud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tänast riikide kooseksisteerimist reguleerivad raamistikud on ehitatud Teise maailmasõja varemetele ja selle sõja ohvrite hinnaga. Kaitseminister rõhutas, et rahu hoidmiseks tuleb ka täna teha pingutusi, sest agressiivsus ja ekspansionism ei ole maailmast mitte kuhugi kadunud. „Me teame lähiajaloost, et suveräänseid riike Euroopas rünnatakse, nende territooriume okupeeritakse ja annekteeritakse. See on vastuvõetamatu ega lähe kokku nende põhimõtetega, millele põhineb Teise maailmasõja järel üles ehitatud rahvusvaheliste suhete süsteem,“ ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister ütles oma kõnes, et Eesti on tugev ja kaitstud siis, kui meil on head sõbrad ja liitlased, täna on see nii ja meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et see nii ka jääks. „Mälestades Teises maailmasõjas langenuid ning neid, kelle saatust sõda karmilt määras, oleme me moraalselt kohustatud tegema kõik selleks, et see iial ei korduks,“ ütles kaitseminister Luik. „Oleme selles kohustuses koos, sõltumata päritolust, veendumustest ja sõjalisest võimsusest.“ Tseremoonial kõnelesid ka Saksamaa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn diplomaatilise korpuse esindajana, Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Maria Elisa Tinnuri. Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Eesti rahvalt kaitselahingutest osavõtnute mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ning punaarmeelaste mälestusmärgile Maarjamäe mälestusväljakul, punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ja Rahumäe Juudi kalmistule. Fotod tsremooniast Kõik uudised Keel EST

Kaarli kirikus mälestati Teises maailmasõjas langenuid
Täna mälestati Eesti Kaitseväe kaplaniteenistuse juhatamisel Kaarli kirikus Teises maailmasõjas langenuid, okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Tseremoonial kõnelnud kaitseminister Jüri Luik ütles, et tänast riikide kooseksisteerimist reguleerivad raamistikud on ehitatud Teise maailmasõja varemetele ja selle sõja ohvrite hinnaga. Kaitseminister rõhutas, et rahu hoidmiseks tuleb ka täna teha pingutusi, sest agressiivsus ja ekspansionism ei ole maailmast mitte kuhugi kadunud. „Me teame lähiajaloost, et suveräänseid riike Euroopas rünnatakse, nende territooriume okupeeritakse ja annekteeritakse. See on vastuvõetamatu ega lähe kokku nende põhimõtetega, millele põhineb Teise maailmasõja järel üles ehitatud rahvusvaheliste suhete süsteem,“ ütles kaitseminister Luik. Kaitseminister ütles oma kõnes, et Eesti on tugev ja kaitstud siis, kui meil on head sõbrad ja liitlased, täna on see nii ja meie ülesanne on teha kõik endast olenev, et see nii ka jääks. „Mälestades Teises maailmasõjas langenuid ning neid, kelle saatust sõda karmilt määras, oleme me moraalselt kohustatud tegema kõik selleks, et see iial ei korduks,“ ütles kaitseminister Luik. „Oleme selles kohustuses koos, sõltumata päritolust, veendumustest ja sõjalisest võimsusest.“ Tseremoonial kõnelesid ka Saksamaa suursaadik Eestis Christoph Eichhorn diplomaatilise korpuse esindajana, Vabadusvõitlejate Liidu esimees Tiit Põder ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Maria Elisa Tinnuri. Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Eesti rahvalt kaitselahingutest osavõtnute mälestusmärgile, Saksa sõdurite haudadele ning punaarmeelaste mälestusmärgile Maarjamäe mälestusväljakul, punaarmeelaste hauatähisele Kaitseväe kalmistul ja Rahumäe Juudi kalmistule. Fotod tsremooniast
EST