Kaheksa kuu maksutulu kasvas 5,9 protsenti

2019. aasta kaheksa kuuga tasuti keskvalitsusele 5,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal. Augustis tasuti maksu- ja tolliametile 663,7 miljonit eurot maksutulu, mida on 9,2 protsenti rohkem kui mullu samal kuul. Olulisematest maksudest...

Kaheksa kuu maksutulu kasvas 5,9 protsenti
2019. aasta kaheksa kuuga tasuti keskvalitsusele 5,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal. Augustis tasuti maksu- ja tolliametile 663,7 miljonit eurot maksutulu, mida on 9,2 protsenti rohkem kui mullu samal kuul. Olulisematest maksudest on augustis võrreldes eelmise aastaga maksude kogutulu mõjutanud kõige enam sotsiaalmaksu, juriidilise isiku tulumaksu ja füüsilise isiku tulumaksu suurem laekumine (vt tabel 1). Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on augustis kõrgel tasemel eelkõige seetõttu, et suurenes tulumaks erasektori jaotatud kasumilt. Laekumist vähendab alates sellest aastast regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti). Tööjõumaksude tasumist toetas augustis keskmise palga kasvu kiirenemine 8,6 protsendile ning 1,7 protsenti suurenenud töötajate arv. Füüsilise isiku tulumaksu tasumine oli suurem peamiselt palgafondi kasvu tõttu, kuid laekumist suurendab ka 7 protsendiline tulumaks residendist füüsiliste isikute dividendidelt. Tarbimismaksude tasumine kasvab sissetulekute suurenedes. Käibemaksu tasumise kasv augustis eelmise kuuga võrreldes pisut kiirenes, ulatudes 6,7 protsendini. Tegevusaladest panustasid käibemaksu tasumise kasvu enim kinnisvara ning taime- ja loomakasvatus. Anname detailsema ülevaate aktsiisidest, mida tasuti augustis kokku 2,7 protsenti rohkem kui mullu. Iga aktsiisi laekumise dünaamika ja muutuste põhjused on erinevad. Kütuseaktsiisi tasumine kasvab stabiilselt Kütuseaktsiisi on tasutud kaheksa kuuga 8,5 protsenti enam kui aasta varem. Diislikütust on deklareeritud sel aastal kokku 2,7 protsenti ning bensiini 25,4 protsenti rohkem kui mullu. Bensiini deklareeriti aasta varasemaga võrreldes rohkem, kuna võrdlus on 2018. aasta madala aktsiisitulu baasiga. 2018. aasta jaanuaris tõusis bensiini aktsiis ning sellele eelnes varumine 2017. aasta detsembris. Varudega korrigeeritult ehk silutult on bensiini kaheksa kuuga deklareeritud 2,2 protsenti vähem kui eelneval aastal. Sigarettide aktsiisi laekub rohkem salaturu vähenemise tõttu Augusti tubakaaktsiisi tulu oli 1,6 protsenti suurem kui aasta varem. Aasta algusest 10-protsendise sigarettide aktsiisimäära tõusu tulemusel on kerkinud kaalutud keskmise sigaretipaki hind 9,8 protsenti võrreldes mullu augustiga. Vaatamata kõrgemale hinnale ei ole sigarettide deklareerimine käesoleval aastal vähenenud. Augustis oli deklareerimine küll 10 protsenti väiksem kui aasta varem, kuid kaheksa kuuga kokku on varudega silutud kogus kasvanud sel aastal 0,8 protsenti. Maksu- ja tolliameti hinnangul on peamine põhjus sigarettide kättesaadavuse vähenemine salaturul. Alkoholiaktsiisi tasumisi mõjutab aktsiisimäärade langetus Alkoholiaktsiisi tasuti augusti eest 13,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Augustis deklareeriti õlut 17,9 protsenti rohkem ning kanget alkoholi 87,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Kange alkoholi deklareeritud koguse kasvu on tinginud mitu põhjust. Kõigepealt, kauplustes on alkoholi jaemüük kasvanud madalamate hindade ning piirikaubanduse muutuste tõttu. Teisalt soetasid tootjad ja müüjad 2018. aasta alguses kange alkoholi aastased varud, mille tõttu oli aktsiisitasumine aasta keskel madal. Viimastel kuudel on alkoholiaktsiisi laekumise dünaamikat oluliselt mõjutanud 1. juuli aktsiisilangetus, kui langetati 25 protsenti aktsiisi kangel alkoholil, õllel ning kääritatud jookidel alkoholisisaldusega alla 6 protsendi. Enne aktsiisimäärade langetamist juunis ei soovinud kauplused enam osta kõrge aktsiisimääraga tooteid ning kaupluste tavapärased laovarud müüdi minimaalsele tasemele. Juulis soetasid kauplused uue ning madalama aktsiisiga alkohoolseid jooke rohkem, et kompenseerida juuni varude madalseis. Nii taastus tavapärane laoseis, arvestades seejuures juba suurenenud nõudlusega. Suurem muutus on toimunud kange alkoholi deklareeritud koguses, mis on augustis 39,4 protsenti suurem kui jooksva aasta mais (vt joonist 1). Eestis müüdud alkoholi koguse kasvu peamiseks põhjuseks on muutused piirikaubanduses – põhjapiiri müükide kasv ning lõunapiiri müügi vähenemine. Alkoholiaktsiisi tulu tänavu esimese kaheksa kuu kokkuvõttes mõjutavad kõige enam aktsiisilangetusele eelnenud kuud, mille tõttu jääb see veel 3,6 protsendiga alla möödunud aasta sama aja tulemusele. Viimase prognoosi järgi on 2020. aastal oodata alkoholiaktsiisi tulu 228,9 miljonit eurot ehk ligi ühe protsendi jagu rohkem kui tänavuseks kavandatud. Joonis 1. 2019. aasta alkoholiaktsiisi kuine tasumine koos kange alkoholi ja õlle deklareerimisetega. Valitsussektori kulud ületavad veidi tulusid Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,1 protsendini SKP-st ehk 15 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 90 miljoni euroga ülejäägis, mille põhjus oli kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemine tänu hoogsale palgakasvule ning kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksu osa määra tõstmisele. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 51 miljoni euroni, kuna haigekassa tulu oli oodatust suurem ja töötukassa kulud olid prognoositust väiksemad. Valitsussektori puudujääki põhjustas keskvalitsuse positsioon, mille defitsiit ulatus 156 miljoni euroni ning mida muu hulgas põhjustasid tavapärasest suuremad tulumaksu tagastused. Võrreldes 2018. aastaga on valitsussektori puudujääk selle aasta augusti lõpuks samas suurusjärgus. Selle aasta valitsussektori eelarvepositsioon aasta lõpus oodatavalt paraneb, kuna positsiooniarvestusse jõuab aastase viitajaga sisse süsinikdioksiidi kvoodi müügist 2018. aastal laekunud tulu. Samuti on käibemaksu laekumiste kasv möödunud aasta lõpust kiirem. Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Tabel 1. Augusti maksutulu Maksuliik (miljonit eurot) Eelarve 2019 August Augusti maksutulu muutus võrreldes mullusega, % Riigieelarvega aastaks kavandatud maksutulu täitmine, % Keskvalitsuse maksud 7 768 664 9,2% 65,0% Sotsiaalmaks 3 280 276 10,0% 66,9% Tulumaks 795 79 24,1% 61,4%    Füüsilise isiku tulumaks 290 41 28,6% 44,6%    Juriidilise isiku tulumaks 505 38 19,5% 71,0% Käibemaks 2 550 208 6,7% 62,9% Aktsiisid kokku 1 069 95 2,7% 66,5%    Kütuseaktsiis 584 52 0,2% 65,9%    Alkoholiaktsiis 230 20 13,5% 64,6%    Tubakaaktsiis 220 20 1,6% 70,3%    Elektriaktsiis 35 2 -10,9% 65,3%    Pakendiaktsiis 0 0 11,2% 131,0% Tollimaks 39 4 -1,6% 81,8% Hasartmängumaks 29 2 8,9% 67,9% Raskeveokimaks 5 0 13,0% 68,7% KOV FITM 1 182 102 10,5% 68,3%  
EST