Kohtuvaidlus ei lase meil 5G võrku parimal viisil tööle panna

Ilmselt ei saa enamus inimesi päris täpselt aru, mis asi on see 5G ja miks selle sageduslubade konkurss on keset suurt suve meediaeetri kuumaks kütnud. Soovitan seetõttu maha istuda, tähelepanu teravustada ja kohe algavale loole kaasa mõelda,...

Kohtuvaidlus ei lase meil 5G võrku parimal viisil tööle panna
Ilmselt ei saa enamus inimesi päris täpselt aru, mis asi on see 5G ja miks selle sageduslubade konkurss on keset suurt suve meediaeetri kuumaks kütnud. Soovitan seetõttu maha istuda, tähelepanu teravustada ja kohe algavale loole kaasa mõelda, sest tegelikult on kaalul kitsamalt teie enda mugavus ning laiemalt meie Eesti edulugu, kirjutab Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti nõunik Arvo Rammus. 5G on tulevikutehnoloogia, mille kasutusalad on veel oma arengu algstaadiumis ja paljuski idee tasandil. 5G on loomulik jätk mobiilside arengule alates analoogsidest ehk NMT-st, millele järgnes GSM (2G), 3G ja 4G (LTE). Vajaduse uue tehnoloogia järele tingib mobiilside järjest kasvav populaarsus ja suurenev vajadus edastatavate andmemahtude järele. Samuti on tehnika areng võimalikuks teinud uued sideviisid, kus andmeid enam ei edasta inimene inimesele, vaid masinad ise suhtlevad raadio teel omavahel (M2M). Tavakasutaja jaoks on kõige suurem arenguvajadus seoses videostandardite arenguga: kui 4G sobib hästi HD videopildi edastamiseks, siis suuremate andmemahtude (näiteks 4K ja virtuaalreaalsus) korralikuks edastamiseks sellest tehnoloogiast enam ei piisa. Samuti lubab 5G standard ühtsesse võrku ühendada kõik majapidamises olevad nutiseadmed – telerid, arvutid, mängud, köögiseadmed jne., mida tänased laialt kasutatavad WiFi majasisese võrgud enamasti ei luba, sest edastuskiirus pole piisav ja tulemuseks on ruudud ekraanil ja katkev side. Tööstusele tähendab uus tehnoloogia eelkõige võimalust paindlikuks, kiireks ja töökindlaks protsesside juhtimiseks, sh tööstusrobotid, iseliikuvad autod ja muud mehhanismid. Viimaste jaoks on eriti oluline 5G tehnoloogia kiirus (signaalitöötluse väike viivitus), mis paraneb üle viie korra võrreldes 4G võimekusega. Ekspertide hinnangul on 5G viivitus alla inimsilma reageerimiskiiruse ja piisav andmevahetuseks näiteks isesõitvate autode jaoks. Seetõttu on 5G sagedustel oluline eeldus uute teenuste tekkimiseks ja arenemiseks. Näiteks on Euroopa üks edulugu sageduste osas just GSM standard (2G), mille jaoks leiti 1990-ndatel piisav sagedusressurss nii Euroopas kui ka mujal maailmas ja mis sai de facto mobiilside standardiks üle maailma, jõudes väga edukalt ka üldiselt väga tiheda konkurentsiga USA turule. Ehk siis - kui on eeldus küllalase sagedusressursi leidmiseks, töötatakse välja uus tehnoloogia, ja kui võrguoperaatorid saavad sagedusressurssi uue tehnoloogia jaoks kasutada, tulevad ka uued teenused ja kasutajad. Eelmise sajandi lõpu GSM eduloo aluseks olid justnimelt uus (digitaalne) modulatsioonitehnoloogia, mis tagas olulise kvaliteedikasvu, efektiivsema sageduskasutuse ja SMSi uue rakendusena, ning küllaldane sagedusressurss, mis andis võimaluse teenuste massiliseks kasutamiseks. Juhtmevabas sides on üheks oluliseks piiranguks kasutatava sagedusriba laius, mis määrab edastatava andmemahu ja selle edastamise kiiruse. Mida laiem on kasutatav spekter, seda rohkem andmeid saab liigutada ja seda kindlam saab olla operaator oma tulevikus, et ka praegu alles ideetasandil olevad rakendused saavad kunagi teoks. Sagedusriba laiusest sõltub samuti ka klientide arv, kes teenuseid samaaegselt kasutada saavad. Näiteks 10 000 SMS teenuse kasutajat vajavad oluliselt vähem operaatori võrgu ressurssi kui 100 video vaatajat. Ehk siis küllaldane sagedusriba on vajalik ka selleks, et reageerida kasutajate tarbimisharjumustele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljakuulutatud 3,6 GHz sageduslubade konkursi määruse ettevalmistamisele eelnenud konsultatsiooni käigus kaasati ka sideettevõtteid eesmärgiga kaardistada turuosaliste soovid ja huvid 3,6 GHz sagedusalaga seoses. Konsultatsioonide tulemusena leiti, et kõige otstarbekam on sagedusala jaotada võimalikult suurteks plokkideks ja lõpptulemusena jagati olemasolev ressurss kolmeks osaks (3 x 130 MHz), mis tagaks piisava sagedusressursi 5G arenguks. Sageduste sellisel jagamisel oli oluliseks teguriks just küllaldase sagedusressursi tagamine teenuste arendamiseks pikas perspektiivis. Üheks mõjuriks oli ka Eesti geograafiline asend, mis tingib poole konkursile pandud sagedusressursi rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kasutuspiirangud, kuna Venemaal on selle sagedusala ülemises pooles olemasolev sageduskasutus teistsugune ja piiriäärsed piirangud on uutele tulijatele oluliselt kitsendavad. 5G üheks fundamentaalseks tehnoloogiliseks hüppeks on andmeside kiiruste oluline kasv koos ajalise hilistuse vähenemisega, mis nagu eelnevalt mainitud on olulises sõltuvuses kasutatava sagedusressursi laiusest (lai sagedusala = suured kiirused, kitsas sagedusala = madalad kiirused). Jagades sagedusala väikesteks tükkideks annaks see rohkem litsentse, kuid samas võib viia olukorrani, kus operaatorid ei saa kasutada uue tehnoloogia kõiki eeliseid. Eeltoodust johtuvalt valiti küllalt laiad sagedusribad, mis arvestades piiratud ressurssi vähendas ka väljastatavate lubade arvu. Lihtsas ja avatud menetlusprotsessis said osaleda kõik soovijad, kes vastasid kehtestatud lävendile - sealhulgas äriseadustikule vastava netovara nõue, maksuvõlgade puudumine, tagatisraha 200 000, ja mitte vähemtähtsana tehnilise kompetentsuse olemasolu elektroonilise side võrgu loomisel ja haldamisel. TTJA seisukoht on, et valitud lahendus on tehnoloogiliselt oluliselt parem ja jätkusuutlikum kui sagedusalade veel väiksemaks jagamine. TTJA hinnangul on 5G võrkude arendamine keerukas ja ressursimahukas protsess ning antud konkursi eesmärk ei ole väikeste või lokaalsete võrkude baasil teenuse osutamise võimaldamine. Hetkel on töös sagedusala leidmine rakendusele, mis võimaldab luua väikeseid LTE tehnoloogial baseeruvaid andmesidevõrke vastavalt erinevatele innovaatilistele ideedele, luues sellega teatud määral konkurentsi ka „traditsioonilisele“ sideturule. Ja innovaatiliste teenuste arendamiseks ei pea ise tingimata võrku omama ja seda opereerima, paljudel juhtudel on optimaalsem kasutada olemasolevat taristut ja „osta“ operaatorilt andmemahtu oma teenuse jaoks. Väga lihtsustatult öeldes - on olemas nn „suured“ ehk üleriigilised võrgud ning on olemas lokaalsed võrgud ja võrgud, mis kasutavad vabasagedusi. Samuti on võimalik teenuseid osutada teiste võrkude peal. Praegune konkurss on mõeldud nende esimeste ehk just suurte võrkude arendamiseks, et selle tulemusena võidaks lõpuks võimalikult suur hulk tavakasutajaid, võidaksid ettevõtted, Eesti majandus ja lõppkokkuvõttes saaks meie digitaalne edulugu maailmas jätkuda. Kokkuvõtteks, TTJA on seisukohal, et konkursile pandud sagedusalade arv on tehniliselt põhjendatud ja optimaalne uute teenuste arendamiseks. Konkursi peatamine kohtus on aga tekitanud olukorra, kus uute teenuste arendamine on teadmata ajaks pidurdatud ja nende jõudmine klientideni lükkub edasi, mis ei ole kindlasti kasuks ei telekommunikatsioonituru ega ka Eesti üldisele arengule.   Artikli autor: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõunik Arvo Rammus
EST