Kriminaalmenetlus muutub täielikult digitaalseks

19.07.2019 Justiitsministeerium saatis uuesti kooskõlastusringile kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu, mis võimaldab minna täielikult üle digitaalsele menetlusele, kõrvaldab dubleerivad tegevused tõendite...

Kriminaalmenetlus muutub täielikult digitaalseks

19.07.2019 Justiitsministeerium saatis uuesti kooskõlastusringile kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu, mis võimaldab minna täielikult üle digitaalsele menetlusele, kõrvaldab dubleerivad tegevused tõendite kogumisel ja vormistamisel ning muudab selgemaks kohtu rolli eeluurimise ajal.

„Kriminaalmenetlus peab ajaga kaasas käima. On selge, et tänapäeval saab paljudes eluvaldkondades järjest rohkem toiminguid teha paberivabalt ja digitaalselt. Selles suunas peab liikuma ka kriminaalmenetlus nii tõendite kogumise kui toimikute pidamise osas,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg.

Seaduse sõnastus muutub tehnoloogianeutraalseks ning loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele. Samuti on ette nähtud üldreegel, et toimikut peetakse digitaalselt e-toimiku süsteemis ning et teabevahetus kriminaalmenetluses toimub eelkõige digitaalses vormis.

Eelnõuga kaovad ka nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. See tähendab, et menetlustoimingute protokollimise nõuded muutuvad lihtsamaks. „Näiteks soodustatakse heli- ja videosalvestiste tegemist, nii et salvestis loetakse protokolli osaks. Samuti on edaspidi inimestel võimalik anda kriminaalmenetluses ütlusi menetleja juurde kohale tulemata. Selle asemel saab kasutada tänapäevaseid lahendusi, näiteks videoülekuulamist,“ märkis Aeg. 

Olulise muudatusena on kavas avardada vahistamise kõrval alternatiivsete tõkendite valikut, et paremini tagada inimeste põhiõigusi, kaitsta kannatanuid ning vähendada kinnipidamisasutuste koormust.

Ühelt poolt muudetakse tõkendite regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võib samaaegselt kohaldada mitut tõkendit (nt suhtluspiirang ja liikumispiirang) või näha ette nn vaba tõkend (nt alaealiste puhul kohustus olla õhtuti kodus), et inimest hoida teatud teo toimepanemisest.

Teisalt pakutakse välja ka mitu uudset tõkendiliiki, näiteks liikumispiirang (koduarest, kohustus mitte viibida teatud kohas või kellegi läheduses, mitte lahkuda Eestist või Schengenist ilma loata), suhtluspiirang ja tegutsemiskohustus (teavitada menetlejat elukohamuutusest, kontrollida regulaarselt e-posti, et tagada menetlejaga kontakti hoidmine jne). Samuti täpsustatakse ajutise lähenemiskeelu regulatsiooni, võimaldatakse kohaldada elektroonilist valvet iseseisva tõkendinina ning pakutakse välja tõkendiliigid juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimise takistamiseks (nt likvideerimise keeld kriminaalmenetluse ajal).

Kohtu võimalused oma töö korraldamiseks eeluurimise ajal muutuvad lihtsamaks, kriminaalmenetluse seadustikust kaovad terminid „eeluurimiskohtunik“ ja „täitmiskohtunik“. See, kellele need ülesanded kohtus antakse, on kohtu enesekorralduse küsimus. Ringkonnakohus arutab edaspidi osasid määruskaebusi ainuisikuliselt tänase kolme kohtuniku asemel.

Laienevad ka menetleja võimalused kriminaalmenetlust mitte alustada või see lõpetada olukordades, kus avalik huvi puudub. Näiteks võimaldatakse teatud juhtudel menetluseelset leppimist kannatanu ja süüdlase vahel. Samuti on võimalus kriminaalmenetlus alustamata jätta juhul, kui teise astme kuriteo aegumistähtaja saabumiseni on jäänud alla kuue kuu.

Kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu ettevalmistusse oli kaasatud töörühm, mida juhtis Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter. Töörühma kuulusid ka õigusteadlased Anneli Soo, Andreas Kangur ja Margus Kurm ning vandeadvokaadid Martin Hirvoja ja Jaanus Tehver.

Samu muudatusi kavandati riigikogu eelmise koosseisu ajal, kuid neid ei jõutud enne valimisi arutada.