Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna juht: Haridusel ja spordil on lõimumises võtmeroll

Kultuuriministeeriumis jätkub riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamine, mille osana kogutakse ideid ja ettepanekuid võtmevaldkondade esindajatelt. Nädala jooksul toimunud kohtumistel arutleti, kuidas haridus-  ja spordivaldkond saavad panustada sidusama ühiskonna loomisesse. Märtsi- ja aprillikuu jooksul on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimunud kokku üheksa temaatilist mõttehommikut seotud valdkondade esindajatega. Märtsis toimus Eesti Ajaloomuuseumis neli mõttehommikut, mis tõid kokku noorte- ja noorsootöö organisatsioonid, tööandjad, ajakirjanikud ja meediaväljaannete esindajad ning iduettevõtted ja IKT-sektori esindajad. Aprillikuus said kaasamiskoosolekud jätku Eesti Arhitektuurimuuseumis, kus vahetati mõtteid hariduse- ja sporditeemadel. Sealjuures haridusvaldkonna temaatikale pühendatud kohtumised olid jaotatud eraldi arutelupäevadeks alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduse valdkonnas töötavate praktikute, ametnike ja spetsialistidega. „Haridusel, sealhulgas mitteformaalsel haridusel on lõimumisel tähtis roll,“ kinnitas Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. „Kui suudame nii suured kui väikesed inimesed kokku tuua – koos õppima ja tegutsema panna – on võimalik ühiselt ületada mitmed murekohad, olgu selleks omavaheliste kontaktide puudus, vähene keelteoskus, hilisem elu- või töökoha eraldatus. Just haridusvaldkonnas peituvad ühiskonna lõimumise olulised võtmed ja siin saame järk-järgult lahedusi leides väljakutseid seljatada,“ rõhutas Hartman. Kohtumistel haridusvaldkonna esindajatega leiti ühiselt, et hariduse roll on muutunud üha keerukamaks, hariduses osalevate inimeste sihtrühm järjest mitmekülgsemaks. Lisaks teadlikkusele räägiti kohtumistel ka motivatsioonist ja empaatiast – nii õppijate kui õpetajate omast. Kitsaskohtadest toodi välja, et erinevate inimeste lõimimisel hariduses jääb vajaka ka valmisolekust ja seda nii  õpetajate, õpilaste kui ka lapsevanemate osas ja ka kogukonnal. Tõdeti, et kuigi palju on ära tehtud ja arendatud tugiteenuseid, siis ei ole alati suudetud neist avalikkust piisavalt informeerida. Samuti toodi välja, et väljakutsetele on lähenetud projektipõhiselt, kuid kõiki haridusvaldkonna murekohti ei saa ajutiste lahendustega parandada. „Lisaks formaalsele haridusele, on olulised mitteformaalse hariduse pakutavad võimalused, sest see on midagi, mida inimesed teevad oma vabast tahtest. Huvile orienteeritud ühistegevus aitab ületada kiiremini ja tõhusamalt rahvuslikud ja keelelised küsimused ning barjäärid,“ ütles Hartman. „Hea meel on selle üle, et Eesti spordiorganisatsioonid on üha enam valmis kaasama erineva keele ja kultuuri taustaga inimesi ning seda mitte eraldi, vaid ikka koos ühele mänguplatsile,” ütles Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna juht Piret Hartman. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostatava uue arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ üldine eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks sidus ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Arengukava koostamiseks toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid ja kaasamiskoosolekud, kus osalevad mitmed riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik teised asjast huvitatud. Riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030” koostamisega ja taustamaterjalidega – sealhulgas mõttehommikute ja teiste valdkondlike kohtumiste kokkuvõtetega – saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Samas saab liituda lõimumiskava koostamise ja valdkonna uudiste infolistiga.    Lisainfo Olga Sõtnik Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ protsessi juht 628 2355 olga.sotnik@kul.ee    

Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna juht: Haridusel ja spordil on lõimumises võtmeroll

Kultuuriministeeriumis jätkub riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamine, mille osana kogutakse ideid ja ettepanekuid võtmevaldkondade esindajatelt. Nädala jooksul toimunud kohtumistel arutleti, kuidas haridus-  ja spordivaldkond saavad panustada sidusama ühiskonna loomisesse.

Märtsi- ja aprillikuu jooksul on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimunud kokku üheksa temaatilist mõttehommikut seotud valdkondade esindajatega. Märtsis toimus Eesti Ajaloomuuseumis neli mõttehommikut, mis tõid kokku noorte- ja noorsootöö organisatsioonid, tööandjad, ajakirjanikud ja meediaväljaannete esindajad ning iduettevõtted ja IKT-sektori esindajad. Aprillikuus said kaasamiskoosolekud jätku Eesti Arhitektuurimuuseumis, kus vahetati mõtteid hariduse- ja sporditeemadel. Sealjuures haridusvaldkonna temaatikale pühendatud kohtumised olid jaotatud eraldi arutelupäevadeks alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduse valdkonnas töötavate praktikute, ametnike ja spetsialistidega.

„Haridusel, sealhulgas mitteformaalsel haridusel on lõimumisel tähtis roll,“ kinnitas Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. „Kui suudame nii suured kui väikesed inimesed kokku tuua – koos õppima ja tegutsema panna – on võimalik ühiselt ületada mitmed murekohad, olgu selleks omavaheliste kontaktide puudus, vähene keelteoskus, hilisem elu- või töökoha eraldatus. Just haridusvaldkonnas peituvad ühiskonna lõimumise olulised võtmed ja siin saame järk-järgult lahedusi leides väljakutseid seljatada,“ rõhutas Hartman.

Kohtumistel haridusvaldkonna esindajatega leiti ühiselt, et hariduse roll on muutunud üha keerukamaks, hariduses osalevate inimeste sihtrühm järjest mitmekülgsemaks. Lisaks teadlikkusele räägiti kohtumistel ka motivatsioonist ja empaatiast – nii õppijate kui õpetajate omast. Kitsaskohtadest toodi välja, et erinevate inimeste lõimimisel hariduses jääb vajaka ka valmisolekust ja seda nii  õpetajate, õpilaste kui ka lapsevanemate osas ja ka kogukonnal. Tõdeti, et kuigi palju on ära tehtud ja arendatud tugiteenuseid, siis ei ole alati suudetud neist avalikkust piisavalt informeerida. Samuti toodi välja, et väljakutsetele on lähenetud projektipõhiselt, kuid kõiki haridusvaldkonna murekohti ei saa ajutiste lahendustega parandada.

„Lisaks formaalsele haridusele, on olulised mitteformaalse hariduse pakutavad võimalused, sest see on midagi, mida inimesed teevad oma vabast tahtest. Huvile orienteeritud ühistegevus aitab ületada kiiremini ja tõhusamalt rahvuslikud ja keelelised küsimused ning barjäärid,“ ütles Hartman. „Hea meel on selle üle, et Eesti spordiorganisatsioonid on üha enam valmis kaasama erineva keele ja kultuuri taustaga inimesi ning seda mitte eraldi, vaid ikka koos ühele mänguplatsile,” ütles Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna juht Piret Hartman.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostatava uue arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ üldine eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks sidus ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Arengukava koostamiseks toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid ja kaasamiskoosolekud, kus osalevad mitmed riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik teised asjast huvitatud.

Riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030” koostamisega ja taustamaterjalidega – sealhulgas mõttehommikute ja teiste valdkondlike kohtumiste kokkuvõtetega – saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Samas saab liituda lõimumiskava koostamise ja valdkonna uudiste infolistiga.

  

Lisainfo

Olga Sõtnik

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist

Lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ protsessi juht

628 2355

olga.sotnik@kul.ee