Minister Aab: professionaalne riigiteenistuja ja kvaliteetne avalik teenus käivad käsikäes

Avalikus teenistuses töötavate ametnike arv on aastaga vähenenud 720 teenistuja võrra. Pikaajaline eesmärk on  riigiasutustes ja -ametites vähema arvu inimeste ja kuludega teha paremat tööd. Samas tahetakse jõuda kodanikele lähemale töökohtade...

Minister Aab: professionaalne riigiteenistuja ja kvaliteetne avalik teenus käivad käsikäes
Avalikus teenistuses töötavate ametnike arv on aastaga vähenenud 720 teenistuja võrra. Pikaajaline eesmärk on  riigiasutustes ja -ametites vähema arvu inimeste ja kuludega teha paremat tööd. Samas tahetakse jõuda kodanikele lähemale töökohtade maakonnakeskustesse viimise ja kaugtöötamisega. Rahandusministeeriumis täna tutvustatud avaliku teenistuse 2018. aasta aruanne pakub riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste olulisemate arengusuundade ning personalinäitajate kohta veel lisainfot. Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on haldusreformi järgselt ja riigireformiga seonduvalt nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutuste fookuses osutada teenuseid paindlikumalt ja efektiivsemalt võttes kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. „Mida professionaalsem ja konkurentsivõimelisem on meie avalik teenistus, seda paremaid teenuseid saame osutada oma kodanikele ja ettevõtjatele ning seda üle Eesti,“ ütles minister Aab. „Nii nagu riigiteenused peavad olema kättesaadavad kõikjal Eestis, nii peab saama ka riigi heaks töötada igas maakonnas.“ Riigipalgaliste töökohtade väljaviimise protsessis osales üle neljakümne riigiasutuse, riigi sihtasutuse ja avalik-õigusliku institutsiooni. Maakondadesse loodi uusi avaliku teenistuse ametikohti, näiteks piirkonnapolitseinikud ning koliti töökohti ka Tallinnast, näiteks keskkonnaametnikud, maksu- ja tolliametnikud, statistikud, IT-spetsialistid. Avalikus sektoris töötas eelmisel aastal kokku 132 225 inimest. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 27 569 teenistujat (20,9%). Avaliku sektori töötajaskond tervikuna on vähenemistrendis, aastaga vähenes ka avalik teenistus 2,5% ehk 720 teenistuja võrra. Avalikest teenistujatest töötas 22 005 riigi ametiasutustes ning 5 564 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku (36,4%) olid eriteenistujad, sh politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad jt. Avalik teenistus on jätkuvalt suhteliselt noor – keskmine vanus oli 43,4 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on ülekaalus nooremaealised mehed. Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 41%, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 60%. Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1 729 eurot, kasvades aastaga 6,9%, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1607 eurot, kasvades aastaga 11%. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aastal 7,3%, tõustes1310 euroni. Aruandes antakse lisaks töötajate arvudele ülevaade tööjõukuludest, värbamisest ja valikust, palgalõhest, personali voolavusest, arendus- ja koolitustegevustest, eetikast ning avaliku teenistuse seaduse rakendamisest. Rahandusministeeriumis valminud aruanne esitatakse nüüd valitsusele ja riigikogule heakskiitmiseks. Avaliku teenistuse 2018. aasta aruandega ja kokkuvõtva esitlusega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
EST