Õppusele Tractable saabusid liitlaste helikopterid

Täna ja eile maandusid Ämari lennubaasis Ühendkuningriigi maaväe helikopterid AW159 Wildcat, lähipäevil saabuvad ka kolm ründekopterit AH-64 Apache, mis jäävad Eestisse kaheks nädalaks.Kopterite peamiseks ülesandeks Eestis on toetada Tapal...

Õppusele Tractable saabusid liitlaste helikopterid

Täna ja eile maandusid Ämari lennubaasis Ühendkuningriigi maaväe helikopterid AW159 Wildcat, lähipäevil saabuvad ka kolm ründekopterit AH-64 Apache, mis jäävad Eestisse kaheks nädalaks.

Kopterite peamiseks ülesandeks Eestis on toetada Tapal teenivat liitlaste lahingugruppi õppusel Tractable. Lisaks tehakse tihedat koostööd Eesti kaitseväelastega.

Kopterid sooritavad tutvumis- ja treeninglende üle Eesti, sealhulgas ka Tallinna piirkonnas ning aeg-ajalt pimedal ajal. Madallende tehakse Eesti madallennu aladel, ülejäänud piirkondades lennatakse vähemalt 152 meetri (500 jala) kõrgusel ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud on pilootidele äärmiselt vajalikud tutvumaks Eesti õhuruumi ja maastikuga ning piloodid teevad omalt poolt kõik, et inimeste igapäevaelu võimalikult vähe segada.

Eestisse saabunud kopterid AW 159 Wildcat kuuluvad Ühendkuningriigi maaväe lennukorpuse 659. eskadrilli, mille kodubaasiks on Somersetis paiknev Yeoviltoni kuninglik mereväe õhubaas. AH-64 Apache kopterid kuuluvad 662. eskadrilli, mis asub Suffolkis Wattishami lennuväljal. Kopterid paiknevad kuni õppuse lõpuni Ämari lennubaasis.

Ühendkuningriik saatis oma kopterid esmakordselt lahingugruppi toetama 2018. aasta kevadel. Hetkel teenib lahingugrupis kokku üle 1000 kaitseväelase ning sellest enamuse moodustab Ühendkuningriigi kuninga husaaride rügement.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.