Peaminister Jüri Ratase kõne 2020. aasta riigieelarve eelnõu algatamisel, 25.09.2019

Väga austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Mul on väga hea meel anda Riigikogule üle Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna valitsuse koostatud esimene riigieelarve...

Peaminister Jüri Ratase kõne 2020. aasta riigieelarve eelnõu algatamisel, 25.09.2019
Väga austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Mul on väga hea meel anda Riigikogule üle Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna valitsuse koostatud esimene riigieelarve eelnõu. Taaskord kõigi aegade suurima mahuga eelarve eest võlgneme tänu Eesti tublidele ettevõtjatele, kes meie majanduse arengu heaks tegutsenud, ja Eestimaa inimestele, kes kõik on oma tööga sellesse aastate jooksul panustanud. Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille keskmes on struktuurne eelarvetasakaal ning mis võtab arvesse meie majanduse olukorda ja tulevikuväljavaateid. Eelarve tuleb nominaalses tasakaalus ja struktuurselt puudujäägis 0,7 protsendiga SKP-st. Parandasime tänavu ning ka järgmisel aastal struktuurset eelarvepositsiooni pool protsenti SKP-st, et 2021. aastal oleks puudujääk 0,2 protsenti. Struktuursesse tasakaalu jõuame 2022. aastal. Järgmise aasta riigieelarve kulude ja investeeringute maht on ligikaudu 11,6 miljardit eurot ning tulude mahuks prognoosime 11,8 miljardit eurot. Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKP-st ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendile SKP-st. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKP-st, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal kaheksale protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardilt 2,3 miljardile eurole. Riigieelarve ei ole kindlasti finantsdokument iseeneses, vaid peab teenima Eesti rahvast ja riiki parimal võimalikul viisil ning edendama valitsuse eesmärke. Seepärast soovime pöörata 2020. aasta riigieelarvega selget tähelepanu nendele riigi- ja ühiskonnaelu valdkondadele, mis vajavad enim toetamist ja järeleaitamist, tagades Eesti jätkuvalt kiire arengu, aga ka sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise. Täna esitatav eelarve eelnõu toetub valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile: 1.        Peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. 2.        Sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonna gruppide vahel vähenevad. 3.        Teadmistel põhinev majandus ja elukestva õppe arendamine. 4.        Tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. 5.         Turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja ‑vabadused on võrdselt tagatud. Auväärsed rahvasaadikud! Eesti majandusel läheb hästi. Selle kiire kasv on hõlmanud pea kõiki sektoreid – kaubandust, ehitust, teenuseid. Edukad on olnud eksportivad ettevõtted, ehkki teises kvartalis kauba väljaveo kasv aeglustus. Ometi on selle aasta esimeses kvartalis näidatud viieprotsendine ning teises kvartalis 3,6-protsendine majanduskasv väga tubli tulemus. Näeme ka seda, et teisel poolaastal on pilt juba veidi muutunud. Praegu teame, et suvel aeglustus nii ekspordi kui ka tööstustoodangu kasv. Meie majandus on väike ja avatud ning seetõttu mõjutab meid naabrite käekäik. Seega on arusaadav, et vähem soodsad ekspordivõimalused avaldavad mõju ka meie enda kasvupotentsiaalile. Aastaid meie kiiret arengut toetanud olud on hakanud muutuma ning Eesti majandust ootab ees mõningane jahtumine. Rahandusministeerium prognoosib, et järgmisel aastal kasvab sisemajanduse kogutoodang 2,2 protsenti. See pole kindlasti kasv, millega rahul olla ning me oleme võimelised enamaks. Globaalsetele trendidele on samas keeruline vastu hakata ning seepärast peame pingutama, et kujunenud olukorras ise võimalikult kiirelt edasi minna. Suuremad kasvuvõimalused peituvad peamiselt selles, kas me suudame kasvatada oma ettevõtete tootlikkust. Selleks peame suurendama konkurentsivõimet, laiendama sihtturgudel tegevust ning müüma rohkem ja suurema raha eest. Samuti suunab tööturu olukord tegelema innovatsiooniga, et oma protsesse automatiseerida ja digitaliseerida, ning väiksem nõudlus parandama oma tooteid ja teenuseid. Majanduses ja ka elus laiemalt sünnivad uued ja olulised võimalused tihtipeale väljakutsete lahendamise käigus. Seepärast peame järgmisel aastal pingutama, et olla oma tegevuses kiiremad, paindlikumad, targemad ja tõhusamad. Sedasama peab kindlasti tegema ka valitsussektor. Väga austatud kuulajad! 2020. aastal püsivad Eesti kaitsekulutused üle kahe protsendi SKP-st, mis teeb järgmisel aastal umbkaudu rahalises vääringus 615 miljonit eurot. Selle hulgas on liitlaste vastuvõtmise kulud 10 miljonit ning 20 miljoni euro eest teeme täiendavaid kaitseinvesteeringuid. Iseseisva ja kollektiivse julgeoleku kindlustamiseks osaleb Eesti jätkuvalt mitmetes rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Olulistest tegevustest jätkub riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026 elluviimine. Kaitsevägi valmistub võimearenduses liikursuurtükkide kasutuselevõtuks ning jätkub väljaõpe jalaväe lahingumasinatega. Plaanis on osta suurekaliibrilist lahingumoona, et tagada kaitseväe sõjaaja struktuuri piisav varustatus, kasutusse jõuavad uued käsitulirelvad, alustame jalaväebrigaadide tankitõrjesüsteemide väljavahetamist. Samuti on plaanis täiendada teadlikkust mereolukorrast, eesmärgiga tõhustada eelhoiatust ja koostööd liitlastega. Teaduse ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab järgmisel aastal mitme ministeeriumi valitsusalas võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro ulatuses, mille hulgas on 5,3 miljonit eurot uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimise rahastust. Kokku panustab riigieelarve teadus- ja arendustegevuse heaks 216 miljonit eurot. Ühes sellega kasvab valdkonna osakaal ka sisemajanduse kogutoodangust ning meie soov on kindlasti astuda olulisi samme edasi, et jõuda sellega teadusleppes eesmärgiks võetud ühe protsendini. Austatud riigikogu liikmed! Pean väga oluliseks ka seda, et suudaksime riigina tagada oma eakatele väärika vanaduspõlve, tänutäheks selle eest, et nad on pikkade aastate jooksul oma tööga meie riigi ehitamisse ja arendamisse palju panustanud. Statistikaameti andmetel elas 2017. aastal suhtelises vaesuses 47,5 protsenti meie vanemaealistest. Pensionide baasosa tõstmine omab sellega võitlemisel väga olulist rolli. Seepärast on mul hea meel, et 2020. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, mis tähendab näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspensioniks järgmisel aastal 528 eurot kuus. Valitsus panustab erakorralise pensionitõusu 20,8 miljonit eurot. Tegemist on viimase 12 aasta suurima pensionitõusuga, mis annab keskmisele eakale aastas 540 lisaeurot. Pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 330 000 Eestimaa inimest ning see on esimene samm eakate heaolu tõstmisel, millele tahame ka järgnevate eelarvetega kindlasti tähelepanu pöörata. Viimati tõstis valitsus erakorraliselt pensione 2007. aasta otsusega, kui sotsiaalministriks oli Jaak Aab ning ükski vahepealne koalitsioon pole sellesse hiljem panustanud. Toon siinkohal ka esile, et Keskerakonna valitsused on aastatel 2017‑2020 tõstnud vanaduspensioni 132 eurot ehk keskmiselt 33 eurot aastas. Eelnevad valitsused tõstsid aastatel 2011-2016 vanaduspensioni 90 eurot ehk keskmiselt 15 eurot aastas, millest ainuüksi tuleva aasta tõus on kolm korda suurem. Tahan siinkohal tunnustada ja tänada meie koalitsioonipartnereid, kellega me oleme kahes järjestikuses valitsuses saanud neid kõigi eakate jaoks olulisi samme astuda. Lisaks pensionite tõusule on väga oluline pöörata tähelepanu ka meie tööinimestele. Seepärast otsustas valitsus eraldada lisaraha palgafondide suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning panustada ka siseturvalisuse valdkonda. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks sarnasel tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga. Siin väärib esiletõstmist ka asjaolu, et õpetajaameti suuremal väärtustamisel on olnud väga selgeid tulemusi, sest uuringute kohaselt on viie aastaga kahekordistunud nende õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas hinnatud. Siseturvalisuse valdkonna töötajate palgafondi suurendamiseks eraldas valitsus 2020. aasta riigieelarves lisaraha seitse miljonit eurot. Sellest 5,2 miljonit eurot läheb siseministeeriumi valitsemisalale, kes analüüsib, milliste ametikohtade puhul on palgatõusu vajadus kõige suurem. Palgafond jaguneb politseinike, päästjate, vangivalvurite, tolliametnike, keskkonnainspektorite ja paljude teiste meile oluliste ametite esindajate vahel. Riigipalgaliste sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad järgmisel aastal keskmiselt kaks ja pool protsenti. Täpse palgatõusu määrab tööandja, kellelt teenust tellitakse ning asendushoolduse puhul suunatakse lisaraha kohalike omavalitsuste tulubaasi. Selleks on riigieelarves kavandatud 2020. aastal üks miljon eurot lisaraha. Kultuuritöötaja töötasu läheneb samuti Eesti keskmisele palgale. Kultuuritöötajate ning treenerite tööjõukuludeks on plaanis suunata 2,3 miljonit eurot. Valitsus eraldas mainitud valdkondade palgafondi suurendamiseks keskmiselt kaks ja pool protsenti oma ettepanekuga. Iga ministeerium saab oma valitsemisala eelarve piires leida ka täiendavaid võimalusi palgatõusuks ning lisanduva raha täpse jaotuse otsustab iga valitsemisala ja asutus. Haigekassa eelarve kasvab järgmisel aastal ligi 140 miljoni euro võrra. Seejuures suureneb riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest 25 miljoni euro võrra. Järgmise aasta olulisemad valdkonnad on esmatasandi arstiabi, lastele suunatud teenused, vaimne tervis ning onkoloogia-hematoloogia, sealhulgas vähi sõeluuringud. Esmatasandil on kavas laiendada e-konsultatsiooni erialasid, vaadata üle rahastuse põhimõtted ning võimalusel suunata regionaalseid tasusid perearstidele. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus ning riik suunab palgakokkuleppe tagamiseks sinna 50 miljonit eurot. Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud ligi 1,68 miljardit. Väga austatud kuulajad! Väga oluliste ja kaua oodatud otsustena investeerib valitus järgmisel aastal kokku ligi 80 miljonit eurot, et toetada kaasaegse töö- ja teeninduskeskkonna loomisega asutuste töökorraldust vajalike teenuste osutamisel. Ühe prioriteedina investeeritakse 2024. aastani Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti hoonetesse üle Eesti 44 miljonit lisaeurot. Järgmisel aastal algavad projekteerimised ning seejärel saab alustada reaalse ehitusega. Lisaks on valitsus juba varem otsustanud PPA ning Päästeameti ühishoonete ehitused Pärnus ja Sillamäel. Töös on ka Päästeameti komandode rekonstrueerimine Tallinnas Nõmmel ja Lillekülas. Sillamäe, Nõmme ja Lilleküla hooned valmivad järgneval aastal ning Pärnus aastal 2021. Järgmisel aastal algab Tallinna Muusika ja Balletikooli ehitus ning oleme kokku leppinud Rahvusringhäälingu uue maja rajamise. Lisaks suuname viie aasta jooksul ligi 34 miljonit eurot 19 riigimaja rajamisse maakonnakeskustesse. Esimene avas uksed selle aasta kevadel Viljandis ning järgmised valmivad Raplas, Valgas, Jõgeval ja Pärnus. Austatud rahvasaadikud! Väga oluline ning ma usun, et meile kõigile südamelähedane valdkond on Eesti omavalitsuste hea toimetulek ja areng, sest nad osutavad meie inimestele paljusid vajalikke teenuseid. 2020. aastal laekub omavalitsustele ligi 55 miljonit eurot rohkem kui oleks laekunud ilma tulubaasi täiendava suurendamiseta 2018. aastal ning neile laekuva üksikisiku tulumaksu osa on uuel aastal 11,96 protsenti. Meie omavalitsuste tulud kasvavad tuleval aastal üle 2,3 miljardi euro ning see tähendab kahe viimase aasta jooksul 27-protsendilist suurenemist. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 kokku täiendavalt 185 miljoni euro võrra. Maapiirkondade jaoks on kindlasti olulised investeeringud kruusateedele tolmuvabade katete panemiseks, milleks tuleval aastal on planeeritud lisaks 10 miljonit eurot. Järgmisel aastal lähme edasi veel kõigi regionaalprogrammide rakendamisega. Nende hulgas on Ida-Virumaa, Kagu-Eesti, Peipsiveere, Setomaa, hajaasustuse, väikesaarte, kohaliku omaalgatuse ja maakondlike arengustrateegiate elluviimise programmid. Riigieelarvelised regionaaltoetused kasvavad järgmisel aastal ühe miljoni euro võrra ning kokku toetatakse piirkondade arengut 17,1 miljoni euroga. Sellele lisanduvad täiendavalt veel välisvahenditest ja kvoodituludest makstavad toetussummad. Märgiliste otsustena tooksin siinkohal veel esile suursaarte ühenduste küsimused, nagu Kuressaare-Tallinn liinile suurema lennuki toomine, talviste graafikute tihendamine Rohuküla-Heltermaa liinil ning suvest Virtsu-Kuivastu liinile lisanduva parvlaeva hankimine. Samuti on kavas laiendada mullu alustatud ja edukaks kujunenud ettevõtmist, millega suunatakse eestikeelseid õpetajaid vene õppekeelega lasteaiarühmadesse. Eelmisel õppeaastal osales 53 rühma ning 2020. aastal jõuab see ligemale 150-sse lasteaiarühma ning lisaks ka üldhariduskooli esimestesse klassidesse. Selleks eraldatakse lisaraha kolm miljonit eurot. Meie eesmärk on jõuda kõikidesse lasteaiarühmadesse ja algklassidesse. Peale selle anname kahe miljoni eurose lisaraha abil veelgi suuremat tuge täiskasvanute eesti keele õppeks, et rahuldada suurenenud õppimise soovi tasuta riigikeele kursustel. Eraldi tõstan esile ka Globaalse Eesti programmi, et kujundada rahvuskaaslasi puudutavat poliitikat, analüüsida ja hinnata rahvuskaaslaste poliitika aluste vajalikkust ning koordineerida vajadusel poliitikaaluste väljatöötamist. Väga austatud riigikogu liikmed! Mul on lõpetuseks hea meel kinnitada, et valitsus võtab järgmise aasta eelarveprotsessis juba tõsiselt ette ka riigieelarve revisjoni tegemise. See peab andma meile tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest ning näitama, kas meie tehtavad kulutused on alati suunatud just sellesse kõige õigemasse kohta ning teenivad meie rahvast ja riiki parimal viisil. Mitte ainult kokkuhoiuks, vaid asjade paremaks ajamiseks. Soovin siinkohal tänada südamest rahandusministeeriumi, teisi ministeeriume, Riigikantseleid ning kõiki meie ametnikke nende suure töö eest eelarve koostamisel. Samuti tunnustan siiralt koalitsioonipartnereid Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Isamaa Erakonnast ning oma koduerakonnast. Samamoodi tänan heade mõtete ja olulise sisendi eest kõiki teisi Riigikogus esindatud erakondi, Riigikogu saadikuid, Eesti Panka ning erasektorit ja kodanikuühendusi. 2020. aasta riigieelarve on valmimas tänu kõigile mainitud osapooltele ning ma kutsun loomulikult parlamendiliikmeid üles seda toetama. Tänan kuulamast! Soovin auväärt Riigikogule head ja edasiviivat riigieelarve arutelu! Jõudu Eestile!
EST