Peaminister Ratas: Eesti ei soovi ELi järgmise eelarve kärpimist

Praha, Tšehhi, 5. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Prahas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate riikide peaministritega. Peaminister rõhutas kohtumisel, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamise mahtu...

Peaminister Ratas: Eesti ei soovi ELi järgmise eelarve kärpimist
Praha, Tšehhi, 5. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Prahas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate riikide peaministritega. Peaminister rõhutas kohtumisel, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamise mahtu järgmises pikaajalises eelarves ei tohiks vähendada, sest see tähendaks vähem Euroopat. Ta kinnitas ka, et investeeringud peavad tooma kasu kõigile liikmesriikide elanikele. „Euroopa Liidu eelarve toel suurendame vabadusi, hoiame keskkonda, vähendame elatustaseme erisusi, arendame teadust, põllumajandust, transpordiühendusi ja julgeolekut,“ sõnas peaminister. Ratase sõnul on ühtekuuluvuspoliitika aidanud Eesti inimeste elujärge märkimisväärselt parandada ja rahastuse jätkumine on oluline. „Ka edaspidi toetame majanduskasvu ja töökohtade loomist ELi investeeringute abil, et meie inimeste ja ettevõtjate elu paremaks muuta. Saame selle abil teha rohkem reforme, panustada rohkem julgeolekusse, turvalisusesse, siseturu arendamisse, paremate ühenduste loomisesse, digipöördesse ning kliimaeesmärkide saavutamisse,“ sõnas peaminister Ratas. Ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab Ratase sõnul olema hoolimata Eesti kiirest majandusarengust Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekutest sujuvam. Samuti tõi Ratas esile taristuprojektide toetamise jätkamist ja ühenduste väljaehitamist ning tõi näiteks Rail Balticu. Veel väljendas peaminister muret Eesti põllumeeste ebavõrdse kohtlemise pärast ühtsel turul, sest otsetoetuste tase on eri riikides erinev. Ta pidas oluliseks neile võrdsete konkurentsitingimuste tagamist ning otsetoetuste tasemete oluliselt kiiremat ühtlustamist. Ratase sõnul on praegune pikaajaline eelarve majanduskriisi eelarve, kuid oleme vahepeal kosunud ning tulevikku vaadates on olulisi teemasid, millega peab Euroopas ühiselt tegelema. „Nendeks on meie laiapindne julgeolek, keskkonnaküsimused, välispiiri kaitse ja migratsioon. Samuti kliimaeesmärkide saavutamine ning tehnoloogiline areng, kus Euroopa soovib olla ka maailmas esirinnas. Seetõttu ei soovi Eesti järgmise ELi pikaajalise eelarve kärpimist, sest see tähendaks vähema ambitsiooniga Euroopat,“ lausus peaminister. Ratas märkis ka, et ELi järgmine pikaajaline eelarve peab toetama liikmesriike kliimaküsimuste lahendamisel. Ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupi ehk Euroopa Liidu 17 liikmesriigi juhid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad rõhutavad ühtekuuluvuspoliitika eelarve mahu hoidmise ja selle kasutustingimuste paindlikkuse olulisust järgmises ELi pikaajalises eelarves. Avalduses rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika kui põhilise investeerimisvahendi olulisust ühenduse eelarves. Riigid toovad seal esile ka selle tähtsust uute väljakutsete lahendamisel, sealhulgas kliimaeesmärkide saavutamisel, innovatsiooni ja demograafiliste küsimuste puhul. Riigid rõhutavad tarvidust hoida ühtekuuluvuspoliitika rahastust praeguse perioodiga samal tasemel. Kohtumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samuti võttis kohtumisest osa Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Günther Oettinger. Taustainfo: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning kasvatada riikide konkurentsivõimet ja lõimida siseturgu. ELiga ühinemisest saadik on ühtekuuluvuspoliitika olnud Eestile oluline. Tegu on Eesti jaoks ühe kõige olulisema ELi eelarvest rahastatava poliitikaga ning investeeringute allikaga, mille toel uuendatakse näiteks Eesti koolivõrku, tervishoiu, turismi ja veemajanduse taristut, rajatakse transpordiühendusi, toetatakse ettevõtlust, innovatsiooni ja teadust. Eelarveperioodil 2014–2020 saab Eesti ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditena 3,5 miljardit eurot, millele lisandub 1,8 miljardit põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks tulevases pikaajalises eelarves aastatel 2021-2027 struktuurivahendid Eestile kolm miljardit eurot, millele lisanduks ligi kaks miljardit põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi. Vähenemine on tingitud peamiselt Eesti kiirest majandusarengust, millesse on panustanud ka senised ELi toetused. Samuti väheneb ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve Ühendkuningriigi EList lahkumise tõttu kõigile liikmesriikidele kokku kümne protsendi ehk 37 miljardi euro võrra.   Fotod (Valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157711652601513/with/49017967821/
EST