Rahandusministeerium kaardistas Pärnu jõe kasutusvõimalusi

Rahandusministeeriumi tellimisel valmis Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, milles kogutud andmete põhjal toodi välja piirkonna võimalikud arengusuunad ning edasised tegevused piirkonna arendamiseks. „Uuringu tegemise vajaduse tingis 2018....

Rahandusministeerium kaardistas Pärnu jõe kasutusvõimalusi
Rahandusministeeriumi tellimisel valmis Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, milles kogutud andmete põhjal toodi välja piirkonna võimalikud arengusuunad ning edasised tegevused piirkonna arendamiseks. „Uuringu tegemise vajaduse tingis 2018. aasta lõpus alustatud Sindi paisu lammutamine Pärnu jõe alamjooksul, millega avati takistuseta liikumiseks ja kalade rändeteeks kogu Pärnu jõgi,“ selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste. „Uuringuga kaardistasime Pärnu jõe seniseid kasutusvõimalused ning vaatlesime ka seda, kuivõrd need muutuvad pärast paisu likvideerimist. Samuti tehti nende põhjal omavalitsustele ettepanekud üldplaneeringute koostamiseks,“ lisas Kalev Kaljuste. Uuringuala hõlmab Pärnu jõge ja selle lähiala suudmest kuni Kurgjani. Samuti kolme kohalikku omavalitsust − Pärnu linna, Tori ja Põhja-Pärnumaa valda. Uuringus on kajastatud loodusväärtused, kultuurilis-ajaloolised väärtused ning sotsiaal- ja majanduslikud eeldused. Uuringu tulemustele tuginedes tehti piirkonna omavalitsustele mitmeid ettepanekuid Pärnu jõe ja selle lähiala paremaks kasutamiseks. Näiteks nimetati Pärnu linnas olevate sadamate ja jõe laevatatavuse arendamist, vaadete avamist ja jõe atraktiivsuse parandamist, sildade renoveerimist ja uute rajamist, kultuuriväärtuste eksponeerimist ja muuseumide ning vabaõhulavade arendamist, spordivõimaluste laiendamist ning jõe kallaste lihkeohtlikkuse ja üleujutusohu riskide maandamist. „Uuringus osalejad pidasid tähtsaks ka jõele terviklikult ligipääsemist. Samas nenditi, et mitmed huvipakkuvad asukohad jäävad külastajatele juurdepääsematuks, sest need asuvad kas eramaal või tuleks nendeni jõuda läbipääsmatu eramaa kaudu,“ tõi Kaljuste välja. Seetõttu nimetati uuringu ettepanekutes ka jõe veeala terviklikku tsoneerimist ning tasakaalu leidmist erinevate kasutajate (skuutrid, laevad, sõudjad jne) huvide vahel. Lisaks nähtus uuringust vajadus rajada jõe kallastele täiendavalt paadislippe, -sildasid ja peatuskohtasid. Ettepanekuid tehti aga ka parklate jm taristu tagamise, ujumiskohtade rajamise, turismiprojektide koostamise ja jõe laevatatavuse suurendamise kohta. Uuringu koostamisel analüüsiti erinevaid andmebaase. Lisaks küsitleti huvigruppe, kes tegutsevad Pärnu jõel ja lähialal või kavandavad arendustegevusi piirkonnas. Pärnu jõe ja selle ümbruse senise kasutamise ning tuleviku eelistuste kohta andsid oma tagasiside kalastajad, väikesadamate omanikud, veespordiklubid, turismiettevõtjad, muuseumid, Pärnumaa arenduskeskus, riigiametid ja kohalikud omavalitsused. Uuringu tulemused on üheks sisendiks Pärnu jõe-äärsete kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Uuring toetab Pärnu maakonna planeeringus ja Pärnumaa arengustrateegias 2035+ toodud printsiipi, et Pärnu jõge peab selle arendamisel käsitlema tervikuna. Otstarbekas on algatada mitut maakonda hõlmab planeering kogu jõe ulatuses, et analüüsida laiemalt ruumilisi seoseid ja kasutada paremini Pärnu jõe ja lähiala eeldusi. Maakonnaplaneeringu üheks eesmärgiks on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva elu-, puhke- ja ettevõtluskeskkonna kujundamine Pärnu jõe ääres. Uuring koos interaktiivse kaardirakendusega on leitav rahandusministeeriumi veebilehel aadressil maakonnaplaneering.ee/parnumaa1
EST