Riigihangete panus Eesti majandusse kasvas möödunud aastal 2,7 miljardi euroni

E-hangete osakaal riigihangetes kasvas Eestis 96 protsendini, mis on  erakordselt hea tulemus võrreldes Euroopa riikide näitajatega. Ka uue riigihangete registri kasutusele võtmine oli oluline areng riigihangete valdkonnas möödunud aastal....

Riigihangete panus Eesti majandusse kasvas möödunud aastal 2,7 miljardi euroni
E-hangete osakaal riigihangetes kasvas Eestis 96 protsendini, mis on  erakordselt hea tulemus võrreldes Euroopa riikide näitajatega. Ka uue riigihangete registri kasutusele võtmine oli oluline areng riigihangete valdkonnas möödunud aastal. See selgub täna valitsusele tutvustatud riigihangete valdkonna aasta ülevaatest. „Riigihangete panus Eesti majandusse kasvas möödunud aastal ligi poole miljardi euro võrra, ulatudes 2,7 miljardi euroni. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted olid siinjuures hästi kaasatud, sest nende osakaal oli 76 protsenti hangete rahalisest mahust,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Eesti on riigihangete korralduses üks Euroopa parematest – teist aastat järjest saime Euroopa Komisjonilt kõrgeima hinnangu ning jätkame pidevalt tööd, et see oleks nii ka edaspidi.“ Rahandusministeeriumi asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on riigihangete valdkonnas jätkuvalt märksõnadeks e-teenused ja innovaatilisus, mis loovad laiemad võimalused hangete tulemuslikuks ja läbipaistvaks korraldamiseks. „Uus riigihangete register toetab e-hangete osakaalu kasvu, mis tõusis 96 protsendini kõigist hangetest,“ ütles Uukkivi. „E-riigihankes on osalevate pakkujate arv ja seega ka konkurents hanke kohta suurem. See võimaldab saada optimaalsemat hinda toote või teenuse kohta ning suurendab väikeettevõtjate võimalusi hankes osalemiseks. Täielikult e-hangetele üleminekuks jätkame registri arendamist, et suurendada veelgi selle kasutusvõimalusi.“ Ligi veerandis kõigist hankemenetlustest valiti edukas pakkumus majandusliku soodsuse järgi ehk hinna kõrval arvestati ka teisi hankija jaoks olulisi aspekte. Aastaga kasvas nende  hangete arv 8 protsenti. „Üha enam mõistavad hankijad, et üksnes madalaimast hinnast lähtumine ei taga alati parimat tulemust, seda eriti suurema maksumusega hangete puhul,“ ütles Uukkivi. Ta lisas, et ministeerium valmistab ette seadusemuudatusi, et vähendada nii hankijate kui ka ettevõtjate töö- ja halduskoormust ning tagada hanke osapoolte ühiste eesmärkide võimalikult sujuv saavutamine. Rahandusministeerium koolitab ja nõustab jätkuvalt huvilisi, et hanked oleksid tulemuslikult korraldatud. Kokku anti möödunud aastal nii kirjalikult kui ka telefoni teel nõu 2704 korda. Endiselt pöörduvad küsimustega põhiliselt hankijad, kes esitasid 76 protsenti e-kirja teel  saabuvatest päringutest. Riigihangete korralduse õiguspärasuse kontrollimiseks  viis ministeerium läbi 12 juhtumipõhist järelevalvemenetlust ning 21 valimipõhist järelevalvemenetlust, mille raames kontrolliti rohkem hankeid kui eelnevatel aastatel. Tutvu riigihangete valdkonna 2018. aasta kokkuvõttega rahandusministeeriumi kodulehel. Riigihangete valdkonna ülevaatest leiab infot rahandusministeeriumi tegevuste kohta õigusloomes, järelevalves, nõustamistegevuses ning riigihangete registri arendamisel 2018. aastal. Kokkuvõte sisaldab ka riigihangete statistilist ülevaadet koos prioriteetsete valdkondade analüüsiga. Joonis:  Majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumina kasutamise osakaal alates aastast 2014
EST