Riik ootab jätkuvalt Tallinna-Helsingi tunneli jaoks ammendavat infot

Tallinna-Helsingi vahelist tunnelit rajada sooviva Peter Vesterbacka ettepanekul kohtus riigihalduse minister Jaak Aab täna projekti arendaja ja rahastajaga. Minister kinnitas kohtumisel, et riik vajab endiselt infot tunneli projekti kohta...

Riik ootab jätkuvalt Tallinna-Helsingi tunneli jaoks ammendavat infot
Tallinna-Helsingi vahelist tunnelit rajada sooviva Peter Vesterbacka ettepanekul kohtus riigihalduse minister Jaak Aab täna projekti arendaja ja rahastajaga. Minister kinnitas kohtumisel, et riik vajab endiselt infot tunneli projekti kohta seisukoha kujundamiseks. „Eesti toetab ideed Tallinna-Helsingi tunnelist, mis on ühendatud Rail Balticaga nii reisijate kui ka kaubaveoga,“ rõhutas riigihalduse minister Jaak Aab tänasel kohtumisel. „Tunneli rajamiseks vajaliku riigieriplaneeringu teemal riik veel kujundab oma seisukohta. Võtmetähtsusega on info, mida suvel arendajalt küsisime ja millele praegu vastust ootame. Näiteks soovime teada, millel põhinevad taotluses esitatud reisijate ja kaubavedude mahud, mis kordades erinevad riikide tellitud FinEst Link projekti tasuvusanalüüsi prognoosidest.“ Aabi sõnul pole taotluses esitatud planeeringu elluviimise ajaraamistik realistlik. Arendaja Finest Bay Area Development OY plaanide järgi kehtestataks tunneli rajamiseks vajalik riigi eriplaneering juba 2020 III kvartalis. Tunneli soovib arendaja kasutamiseks avada 2024. aasta lõpus. „Senisele praktikale tuginedes saan öelda, et ainuüksi riigi eriplaneeringu menetlus koos selleks vajalike uuringute ja analüüsidega võib kesta aastani 2024,“ ütles Aab. Aabi sõnul vajavad selgitamist ka Eesti ja Soome protsesside erinevused. Eestis tuleb tunneli kavandamiseks koostada ainult üks riigi eriplaneering. See hõlmab nii maismaad kui ka mereala. Kehtestatud planeeringu alusel saab alustada tunneli projekteerimist. Soomes on arendaja initsiatiivil alustatud projekti keskkonnamõjude hindamisega, kuid seda tehakse sõltumatult planeerimis- ja loamenetlustest. Nimelt tuleb Soomes tunneli planeerimiseks koostada nii maakonna-, üld- kui ka detailplaneeringud. Alles seejärel saab taotleda tunneli rajamiseks vajalikke lubasid. Praegu on Soomes koostamisel Uusimaa maakonnaplaneering, kus käsitletakse ka Tallinn-Helsingi tunnelit. Tänasel riigihalduse ministriga toimunud kohtumisel osalesid Finest Bay Area Development OY, China Railway International Groupi, Touchstone Capital Partnersi, advokaadibüroo Sorainen ja VP AINS esindajad. Soome ja Eesti ühises analüüsis leiti, et kõige varem oleks võimalik tunnel kasutamiseks avada aastal 2040. Juba algusest peale peab olema kogu projekt kavandatud õigetel alustel ja eelarves peab arvestatama tegeliku ajakuluga. Eestile on oluline, et projekt järgib Eesti ja Soome seadusi, Euroopa Liidu põhimõtteid ning reegleid ja arvestab kõiki keskkonnamõjusid. Soome ja Eesti vahele saab tunneli rajada ainult riikide koostöös. Selle korraldamiseks saatis majandus- ja taristuminister Taavi Aas septembris Soome kolleegile ühiste kavatsuste memorandumi eelnõu.
EST