ÜRO põliskeelte aasta väärtustab ka Eestis kõneldavaid keeli

Eesti Kirjanike Liidu maja musta laega saalis avatakse täna, 15. veebruaril algusega kell 11.00 pidulikult ÜRO Peaassamblee välja kuulutatud põliskeelte aasta Eestis. Eestis on UNESCO eestvõttel toimuva üleilmse teema-aasta fookuses eesti murdekeeled ja kohalikud keeled. ÜRO põliskeelte aastaga püütakse suurendada teadlikkust põlisrahvaste keelte kadumisohust ning aidata kaasa nende hoidmisele ja arendamisele. Lisaks Eestile kuuluvad ÜRO teema-aasta juhtkomiteesse veel Prantsusmaa, Ecuador, Austraalia, Gambia ja Saudi Araabia. „Keelel on meie elus võtmeroll. Keel on unikaalse identiteedi, kultuuriajaloo, traditsioonide ja mälu kandja,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Seepärast on väga oluline, et riik toetaks eesti keele ja selle murdekeelte väärtustamist ja hoidmist, et meie kultuuripärand ja identiteet säiliks,“ lisas Saar.  Eestis pööratakse aasta jooksul tähelepanu eesti murdekeeltele ja Eestis kõneldud põliskeelte tutvustamisele ning soome-ugri koostööle. „Eesti kontekstis saame rääkida neljast põliskeelest, mida on sellel maal räägitud viimase 3000 aasta jooksul,“ selgitas Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalu. „Nendeks on ajaloolised põhjaeesti ja lõunaeesti keel, kuhu kuulub tänapäeval ka setu keel, Peipsiveeres ja Ida-Virumaal vadja keel ning Edela-Eestis Häädemeeste ja Saarde vallas liivi keel.“ Rahvakultuuri Keskusel on seitse piirkondlikku toetusprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist. Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgeliste kultuuriruumide, näiteks Setu või Peipsiveere elulaadi, tavasid ning keelelist eripära. Samuti toetab riik nende teotusprogrammide kaudu noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga. Teema-aasta avamisel annavad ÜRO põliskeelte aasta eesmärkidest ülevaate Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor Karmen Laus ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu. Paneeldiskussioonis vahetavad mõtteid Eesti Keele Instituudi juht Tõnu Tender, Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik, MTÜ Fenno-Ugria Asutus juhataja Kadi Raudalainen ja MTÜ Põlisrahvaste  Arengu Keskuse juhataja Oliver Loode. Margus Konnula ehk Contra loeb oma võrukeelseid luuletusi. Üritust korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO Eesti rahvuslik komisjon. UNESCO avas põlisrahvaste keele aasta Pariisis 28. jaanuaril ja New Yorgis 1. veebruaril.  Vaata lisaks põliskeelte aasta rahvusvaheliste tegevuste kohta UNESCO kodulehelt.    Lisainformatsioon Anne-Ly Reimaa Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht 628 2217 annely.reimaa@kul.ee   Margit Siim UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaator 631 3757 margit.siim@unesco.ee  

ÜRO põliskeelte aasta väärtustab ka Eestis kõneldavaid keeli

Eesti Kirjanike Liidu maja musta laega saalis avatakse täna, 15. veebruaril algusega kell 11.00 pidulikult ÜRO Peaassamblee välja kuulutatud põliskeelte aasta Eestis. Eestis on UNESCO eestvõttel toimuva üleilmse teema-aasta fookuses eesti murdekeeled ja kohalikud keeled.

ÜRO põliskeelte aastaga püütakse suurendada teadlikkust põlisrahvaste keelte kadumisohust ning aidata kaasa nende hoidmisele ja arendamisele. Lisaks Eestile kuuluvad ÜRO teema-aasta juhtkomiteesse veel Prantsusmaa, Ecuador, Austraalia, Gambia ja Saudi Araabia.

„Keelel on meie elus võtmeroll. Keel on unikaalse identiteedi, kultuuriajaloo, traditsioonide ja mälu kandja,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Seepärast on väga oluline, et riik toetaks eesti keele ja selle murdekeelte väärtustamist ja hoidmist, et meie kultuuripärand ja identiteet säiliks,“ lisas Saar. 

Eestis pööratakse aasta jooksul tähelepanu eesti murdekeeltele ja Eestis kõneldud põliskeelte tutvustamisele ning soome-ugri koostööle.

„Eesti kontekstis saame rääkida neljast põliskeelest, mida on sellel maal räägitud viimase 3000 aasta jooksul,“ selgitas Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalu. „Nendeks on ajaloolised põhjaeesti ja lõunaeesti keel, kuhu kuulub tänapäeval ka setu keel, Peipsiveeres ja Ida-Virumaal vadja keel ning Edela-Eestis Häädemeeste ja Saarde vallas liivi keel.“

Rahvakultuuri Keskusel on seitse piirkondlikku toetusprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist. Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgeliste kultuuriruumide, näiteks Setu või Peipsiveere elulaadi, tavasid ning keelelist eripära. Samuti toetab riik nende teotusprogrammide kaudu noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

Teema-aasta avamisel annavad ÜRO põliskeelte aasta eesmärkidest ülevaate Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor Karmen Laus ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu. Paneeldiskussioonis vahetavad mõtteid Eesti Keele Instituudi juht Tõnu Tender, Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik, MTÜ Fenno-Ugria Asutus juhataja Kadi Raudalainen ja MTÜ Põlisrahvaste  Arengu Keskuse juhataja Oliver Loode. Margus Konnula ehk Contra loeb oma võrukeelseid luuletusi. Üritust korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO Eesti rahvuslik komisjon.

UNESCO avas põlisrahvaste keele aasta Pariisis 28. jaanuaril ja New Yorgis 1. veebruaril. 

Vaata lisaks põliskeelte aasta rahvusvaheliste tegevuste kohta UNESCO kodulehelt

 

Lisainformatsioon

Anne-Ly Reimaa

Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht

628 2217

annely.reimaa@kul.ee

 

Margit Siim

UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaator

631 3757

margit.siim@unesco.ee