Välistegurite mõju hinnatõusule on vähenenud

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik   Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 2,4 protsendile. Energiahindade...

Välistegurite mõju hinnatõusule on vähenenud
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik   Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 2,4 protsendile. Energiahindade languse mõjul ulatus inflatsioon euroalal tagasihoidliku 1 protsendini. Maailmamajanduse jahenemise ning kaubanduspingete tõttu on väliskeskkonnast tulenevad hinnasurved nõrgenenud, avaldudes eelkõige madalamates naftahindades. Kui aasta tagasi oli energiahindade tõus üle kümne protsendi ning panustas inflatsiooni pea 1,6 protsendipunkti, siis suvekuudel on energiahindade tõus peatunud. Augustis jätkus 1. juulil toimunud alkoholi aktsiisimäära langetamise kandumine hindadesse. Selle tulemusena on kange alkohol kahe kuuga odavnenud 9 protsenti ja õlu 6 protsenti. Kuna kaupmehed müüvad osalt jätkuvalt kõrgema aktsiisimääraga varutud koguseid, jõuab madalam maksumäär lõplikult hindadesse sügiskuudel.  Toiduhindade tõus on sel aastal kiirenenud. Enamjaolt on selle taga aiasaaduste kallinemine, mis moodustas rohkem kui poole augustikuisest 4,6-protsendisest toidu hinnatõusust. Teenuste inflatsioon on tugeva sisenõudluse, kiire palgakasvu ja madala tööpuuduse tingimustes püsinud kiirena, ulatudes 4,3 protsendini. Kiiremat kasvu on näidanud vaba aja, eluaseme- ja tervishoiuteenuste hinnad.  Arvestades väliskeskkonna hinnasurvete taandumist ning madalama alkoholi aktsiisimäära mõju, jääb tarbijahindade tõus aasta teisel poolel 2 protsendi lähedale. Rahandusministeerium avalikustab uue majandusprognoosi 9. septembril.
EST