Valitsus alustas riigi eelarvestrateegia 2020–2023 arutelusid

Stenbocki maja, 2. mai 2019 – Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel riigi eelarvestrateegiat aastateks 2020–2023 ning jätkab arutelusid järgmisel nädalal. Rahandusministeerium andis kabinetinõupidamisel valitsusele ülevaate 4. aprillil avalikustatud kevadisest majandusprognoosist, riigi eelarvestrateegia koostamise ajakavast ja lähtealustest. Peaminister Jüri Ratase sõnul on eelarvestrateegia väga kaalukas dokument, millega valitsus paneb paika meie riigi järgnevate aastate arengusuunad. „Eelarveotsused peavad aitama kaasa kõigi eestimaalaste heaolu kasvule ning me ei saa unustada ka keerulisemas olukorras inimeste toimetulekut. Riigil tuleb samuti tagada tasakaalustatud areng erinevates piirkondades, et meie inimestel oleks head elutingimused nii suurtes linnades, maakonnakeskustes, kaugemates valdades kui ka väikesaartel.“ „Kindlasti peame silmas, et rahaplaneerimise pikk vaade toetaks kõikjal targa majanduse arengut, mis on meie tuleviku ning edukuse tagatis. Eesti majanduskasv on olnud kiire ning peame leidma võimalused eelarve tasakaalustamiseks, jätmata seejuures tähelepanuta valitsuse eesmärkide täitmist,“ rõhutas Ratas. Valitsus lähtub eelarvestrateegiat koostades valitsuse viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik. Eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. See tähendab, et kiirema kasvu aastatel saab eelarvepoliitika kaudu hoida majandust üle kuumenemast ning majanduslikult raskemal ajal on võimalik kasvu valitsussektori investeeringutega toetada. Riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori eelarve olema keskmiselt struktuurses tasakaalus.   Taust: riigi eelarvestrateegia 2020–2023 •   Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. •   Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. •   Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul. Taust: riigieelarve 2020 •   Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud. •   Tulenevalt 2017. aasta vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest on tänavu esimene aasta, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõud koostatakse samal ajal. •   Valitsus peab kiitma tuleva aasta eelarve eelnõu heaks hiljemalt mai lõpul nagu ka eelarvestrateegia. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist. •   Järgmise aasta eelarve võtab vastu riigikogu, kes arutab seda sügisel. Kõik uudised Keel EST

Valitsus alustas riigi eelarvestrateegia 2020–2023 arutelusid
Stenbocki maja, 2. mai 2019 – Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel riigi eelarvestrateegiat aastateks 2020–2023 ning jätkab arutelusid järgmisel nädalal. Rahandusministeerium andis kabinetinõupidamisel valitsusele ülevaate 4. aprillil avalikustatud kevadisest majandusprognoosist, riigi eelarvestrateegia koostamise ajakavast ja lähtealustest. Peaminister Jüri Ratase sõnul on eelarvestrateegia väga kaalukas dokument, millega valitsus paneb paika meie riigi järgnevate aastate arengusuunad. „Eelarveotsused peavad aitama kaasa kõigi eestimaalaste heaolu kasvule ning me ei saa unustada ka keerulisemas olukorras inimeste toimetulekut. Riigil tuleb samuti tagada tasakaalustatud areng erinevates piirkondades, et meie inimestel oleks head elutingimused nii suurtes linnades, maakonnakeskustes, kaugemates valdades kui ka väikesaartel.“ „Kindlasti peame silmas, et rahaplaneerimise pikk vaade toetaks kõikjal targa majanduse arengut, mis on meie tuleviku ning edukuse tagatis. Eesti majanduskasv on olnud kiire ning peame leidma võimalused eelarve tasakaalustamiseks, jätmata seejuures tähelepanuta valitsuse eesmärkide täitmist,“ rõhutas Ratas. Valitsus lähtub eelarvestrateegiat koostades valitsuse viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik. Eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. See tähendab, et kiirema kasvu aastatel saab eelarvepoliitika kaudu hoida majandust üle kuumenemast ning majanduslikult raskemal ajal on võimalik kasvu valitsussektori investeeringutega toetada. Riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori eelarve olema keskmiselt struktuurses tasakaalus.   Taust: riigi eelarvestrateegia 2020–2023 •   Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. •   Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. •   Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul. Taust: riigieelarve 2020 •   Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud. •   Tulenevalt 2017. aasta vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest on tänavu esimene aasta, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõud koostatakse samal ajal. •   Valitsus peab kiitma tuleva aasta eelarve eelnõu heaks hiljemalt mai lõpul nagu ka eelarvestrateegia. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist. •   Järgmise aasta eelarve võtab vastu riigikogu, kes arutab seda sügisel.
EST