Valitsus kiitis heaks ELi struktuuritoetuse planeerimise põhimõtted

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti seisukohad, millistest põhimõtetest lähtudes tuleks planeerida Euroopa Liidu struktuurivahendeid järgmisel, aastate 2021–2027 eelarveperioodil. Üheks muudatuseks võrreldes senise eelarveperioodiga on...

Valitsus kiitis heaks ELi struktuuritoetuse planeerimise põhimõtted
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti seisukohad, millistest põhimõtetest lähtudes tuleks planeerida Euroopa Liidu struktuurivahendeid järgmisel, aastate 2021–2027 eelarveperioodil. Üheks muudatuseks võrreldes senise eelarveperioodiga on vahendite kavandamine riigi pikaajalisele strateegiale „Eesti 2035“ tuginedes. Rahandusministeerium sai ülesande koordineerida sel teemal läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning teha ettevalmistused vahendite kasutamiseks.  Ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurifondide vahendite kasutamist on kavas planeerida praegu koostatavas pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletavate arenguvajaduste, sihtide ja reformide põhjal. Struktuurivahendite rakenduskava eelnõu esitatakse valitsusele järgmisel kevadel koos riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2021–2024. Pärast valitsuse heakskiitu esitab rahandusministeerium rakenduskava eelnõu ametlikult Euroopa Komisjonile, misjärel algavad ametlikud läbirääkimised komisjoniga, et rakenduskava kinnitada ning võimalikult peatselt selle elluviimist alustada. Praeguseks eelarveperioodiks (2014–2020) on Eestile ette nähtud struktuurivahendeid kokku 3,5 miljardit eurot, mis jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel. Eesti majanduse arenguga seoses eraldatavate vahendite hulk järgmisel eelarveperioodil väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid 3 miljardit eurot. Valitsuse seisukohtade järgi peaks Eestile eraldatud toetuste maht vähenema sujuvamalt kui Euroopa Komisjoni ettepanekus. Lõplikud kokkulepped ning eraldatavad summad selguvad Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide peetavatel läbirääkimistel. ELi uue eelarveraamistiku vastuvõtmiseks on vaja Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide üksmeelset toetust. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia. Võttes arvesse „Eesti 2035“ strateegiat ning mitteametlikke eelläbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, valmib 2019. aasta lõpuks rakenduskava eelnõu kavandatud sihtide ja nende saavutamiseks EL toetusega kavandatavate tegevuste kohta koos täpsema rahastamiskavaga. See esitatakse pärast riigisisest kooskõlastamist ja avalikke konsultatsioone valitsusele heakskiitmiseks aprillis 2020. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on struktuurivahenditega vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erisusi liikmesriikide piirkondade vahel. ELiga ühinemisest saadik on ühtekuuluvuspoliitika olnud Eestile oluline. Eesti arengut toetatakse ELiga ühinemisest alates kuni käimasoleva eelarveperioodi 2014–2020 lõpuks kokku 7,2 miljardit euro jagu struktuurivahenditega. Tegu on Eesti jaoks ühe olulisema ELi eelarvest rahastatava poliitikaga ning investeeringute allikaga, mille toel uuendatakse muu hulgas Eesti koolivõrku, tervishoiu, turismi ja veemajanduse taristut, rajatakse transpordiühendusi, toetatakse ettevõtlust, innovatsiooni ja teadust.
EST