Vastuslause 02.04.2019 Kanal 2 eetris olnud saates "Radar" toodud Kernu lennuvälja teemal

Keith Siilatsi 02.04.2019 Kanal 2 saates Radar esitatud väide, nagu oleks suurem osa Eesti lennuvälju rajatud erateedele, on vale. Kui jätta arvestamata militaar lennuväljad, sh mahajäetud, (Ämari, Tapa, Rutja, Kiltsi, Raadi) ja regulaarses ärilises lennutegevuses kasutatavad lennuväljad (Lennart Meri Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu, Ruhnu), on Lennuamet väljastanud sertifikaadi järgmistele era- ja hobilennunduses kasutatavatele lennuväljadele – Ridali, Viljandi, Rapla, Varstu. Lisaks eeltoodutele on Lennuametis veel registreeritud järgmised lennuväljad – Antsla, Riidaja, Karksi, Vormsi, Humala, Lyckholm, Kose, Lennundusmuuseum, Koigi, Rakvere, Jõhvi ja Narva. Mitte ükski eeltoodud lennuväljadest ei ole kasutuses erateena, vaid on rajatud lennuväljana.   Täiendavalt soovime kommenteerida , et esimene pöördumine Lennuametisse Kernu lennuvälja rajamise teemal toimus 2015. aastal. Tihedam suhtlus algas 2016. aasta märtsis, mil Keith Siilats avaldas soovi rajada Kernu mõisa aladele 800 meetri pikkuse rajaga instrumentaallennureeglite alusel käitatav lennuväli. Sama aasta augustis toimus Kernus lennuvälja teemaline avalik arutelu, milles naabrid avaldasid muret lennuvälja kaitsevööndi ja kõrguspiirangute mõju ning madallendude pärast üle naabrite kruntide. Arutelule järgnenud perioodil muutis Keith Siilats korduvalt lennuvälja rajamise plaane, jõudes oktoobriks lahenduseni, mille kohaselt oleks visuaallennutingimustes kasutatava raja pikkus 400 meetrit. Sama aasta novembris volitas Viktor Siilats Kernu lennuvälja teemat Lennuametiga koordineerima Tiit Suuderi, kes soovis lennuraja pikkuseks 950 meetrit. Kuna Keith Siilats jätkas samal ajal 400 meetrise raja osas läbirääkimisi, palusime taotlejal määrata konkreetse kontaktisiku, kes Lennuametiga Kernu lennuvälja teemal suhtleb. 2016. a detsembris kinnitati kontaktisikuks Tiit Suuder, mille järel Keith Siilatsiga suhtlemine Kernu lennuvälja rajamise teemal lõppes. Ajavahemikus 2016. a detsembrist 2017. a juunini jätkus Kernu lennuvälja planeerimise teemal tihe ja konstruktiivne koostöö, mille käigus käisid Lennuameti eksperdid korduvalt kohapealse oluga tutvumas, abistasid lennuvälja lähiümbruse mõõtmete kindlaksmääramisel ning andsid lennundusalast nõu. 2017. aasta juunis toimus lennuvälja detailplaneeringu avalik arutelu Kernus, kus ka Lennuameti esindajad selgitusi jagasid. Kinnitamiseni detailplaneering toona (ega ka hiljem) ei jõudnud, täpsemad asjaolud ei ole Lennuametile teada.   Lennundus on tavapärasest enam reguleeritud tegevusvaldkond ning nende regulatsioonide ja nõuete eesmärk on tagada ohutus. Kõik uudised Keel EST

Vastuslause 02.04.2019 Kanal 2 eetris olnud saates
Keith Siilatsi 02.04.2019 Kanal 2 saates Radar esitatud väide, nagu oleks suurem osa Eesti lennuvälju rajatud erateedele, on vale. Kui jätta arvestamata militaar lennuväljad, sh mahajäetud, (Ämari, Tapa, Rutja, Kiltsi, Raadi) ja regulaarses ärilises lennutegevuses kasutatavad lennuväljad (Lennart Meri Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu, Ruhnu), on Lennuamet väljastanud sertifikaadi järgmistele era- ja hobilennunduses kasutatavatele lennuväljadele – Ridali, Viljandi, Rapla, Varstu. Lisaks eeltoodutele on Lennuametis veel registreeritud järgmised lennuväljad – Antsla, Riidaja, Karksi, Vormsi, Humala, Lyckholm, Kose, Lennundusmuuseum, Koigi, Rakvere, Jõhvi ja Narva. Mitte ükski eeltoodud lennuväljadest ei ole kasutuses erateena, vaid on rajatud lennuväljana.   Täiendavalt soovime kommenteerida , et esimene pöördumine Lennuametisse Kernu lennuvälja rajamise teemal toimus 2015. aastal. Tihedam suhtlus algas 2016. aasta märtsis, mil Keith Siilats avaldas soovi rajada Kernu mõisa aladele 800 meetri pikkuse rajaga instrumentaallennureeglite alusel käitatav lennuväli. Sama aasta augustis toimus Kernus lennuvälja teemaline avalik arutelu, milles naabrid avaldasid muret lennuvälja kaitsevööndi ja kõrguspiirangute mõju ning madallendude pärast üle naabrite kruntide. Arutelule järgnenud perioodil muutis Keith Siilats korduvalt lennuvälja rajamise plaane, jõudes oktoobriks lahenduseni, mille kohaselt oleks visuaallennutingimustes kasutatava raja pikkus 400 meetrit. Sama aasta novembris volitas Viktor Siilats Kernu lennuvälja teemat Lennuametiga koordineerima Tiit Suuderi, kes soovis lennuraja pikkuseks 950 meetrit. Kuna Keith Siilats jätkas samal ajal 400 meetrise raja osas läbirääkimisi, palusime taotlejal määrata konkreetse kontaktisiku, kes Lennuametiga Kernu lennuvälja teemal suhtleb. 2016. a detsembris kinnitati kontaktisikuks Tiit Suuder, mille järel Keith Siilatsiga suhtlemine Kernu lennuvälja rajamise teemal lõppes. Ajavahemikus 2016. a detsembrist 2017. a juunini jätkus Kernu lennuvälja planeerimise teemal tihe ja konstruktiivne koostöö, mille käigus käisid Lennuameti eksperdid korduvalt kohapealse oluga tutvumas, abistasid lennuvälja lähiümbruse mõõtmete kindlaksmääramisel ning andsid lennundusalast nõu. 2017. aasta juunis toimus lennuvälja detailplaneeringu avalik arutelu Kernus, kus ka Lennuameti esindajad selgitusi jagasid. Kinnitamiseni detailplaneering toona (ega ka hiljem) ei jõudnud, täpsemad asjaolud ei ole Lennuametile teada.   Lennundus on tavapärasest enam reguleeritud tegevusvaldkond ning nende regulatsioonide ja nõuete eesmärk on tagada ohutus.
EST