Virtuaalvääringu tegevuslubade andmise karmistamise eelnõu läbis esimese lugemise

Esmaspäeval läbis riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, millega karmistatakse virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavat regulatsiooni teenusepakkujatele, kes tegelevad virtuaalvääringu ostu ja müügiga ning rahakotiteenuse pakkumisega....

Virtuaalvääringu tegevuslubade andmise karmistamise eelnõu läbis esimese lugemise
Esmaspäeval läbis riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, millega karmistatakse virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavat regulatsiooni teenusepakkujatele, kes tegelevad virtuaalvääringu ostu ja müügiga ning rahakotiteenuse pakkumisega. Rahandusminister Martin Helme sõnul on tegemist olulise sammuga rahapesu tõkestamisel krüptovaldkonnas, mis ei tohi aga kindlasti viimaseks jääda. „Eelnõuga lahendatavaks probleemiks on hüppeliselt kasvanud loataotluste arv olukorras, kus rahapesu andmebürool puudub võimalus tegevusloa taotleja sobivuse sisuliseks hindamiseks ning tegevusloa omaja tegevuse reaalseks kontrollimiseks Eestis. Rahapesu andmebüroole esitatud loataotluste arv oli 2018. aastal kokku 1430. Virtuaalvääringute teenusepakkumisega seotud tegevuslubasid taotleti 1182, neist 629 olid virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ning 553 virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa taotlused,“ selgitas rahandusminister Martin Helme riigikogu istungil seaduseelnõu tähtsust. Minister märkis, et virtuaalvääringutega seonduvatele ohtudele on tähelepanu juhtinud nii rahapesu tõkestamisega seotud asutused kui ka valitsuskomisjon. „Praeguse eelnõu puhul on tegemist esimeste kiirete meetmetega selle valdkonna korrastamisel, millele peavad aga kindlasti järgnema põhjalikumad sammud. Rahapesu tõkestamine on üks selle valitsuse prioriteetidest ja ma kavatsen sellele kõrgendatud tähelepanu pöörata,“ kinnitas Helme. Eelnõu kohaselt muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske. Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sh laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad eelnõu kohaselt ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali. Lisaks tõstetakse muudatuse kohaselt virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetlus pikeneb 30 tööpäevalt kolme kuuni. Teisipäeval toimunud riigikogu rahanduskomisjoni istungil tutvustasid oma nägemust seaduseelnõu osas turuosalised ja valdkonna teised osapooled. Komisjoni istungil osalenud rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapperi sõnul ei ole muudatuste eesmärgiks Eestis virtuaalvääringutega kauplemise lõpetamine, vaid kontrollivõimaluste tõhustamine veendumaks, et virtuaalvääringuid ei kasutata rahapesuks. „On äärmiselt vajalik selle valdkonna korrastamine, et tõhusamalt ennetada ja tõkestada rahapesuga seonduvaid ohtusid. Eesti riigil peab olema kontroll nii selle üle, kellele me virtuaalvääringute valdkonnas tegevuslubasid välja anname kui ka nende edasise tegevuse üle,“ selgitas Toomas Vapper. Virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba tuleb taotleda juhul, kui ettevõte soovib pakkuda virtuaalvääringu vahetamist raha vastu või vastupidi. Virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusluba aga juhul, kui ettevõte soovib pakkuda klientidele virtuaalvääringu hoidmisteenust. Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav, ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend. Ettevõtetel, kellel on juba tegevusluba olemas, on eelnõu kohaselt aega käesoleva aasta 31. detsembrini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.
EST